Uudised

BLOGI: Friederike Fabritius ehitab silda neuroteaduse ja äri vahele

Kuupäev: 20.02.2018
 

Pikaajalise koolitaja taustaga neuropsühholoog, sakslanna Friederike Fabritius, kes 12.-13. aprillil PARE Personalijuhtimise Aastakonverentsil "Vaate nurk" üles astub, usub, et organisatsioonidel tasuks neuroteadusi tõsisemalt võtta – mõistes inimajus toimuvaid protsesse suudame ka ettevõttes ja meeskondades toimuvat selgemalt hoomata. Et ehitada mõttelist silda kahe valdkonna – neuropsühholoogia ning äri – vahele ning pakkuda teadmisi, mis suudavad reaalselt muuta paljude inimeste ja organisatsioonide elu, on oluline põhjalikult tunda kumbagi valdkonda.

Friederike Fabritius on rännanud süviti mõlemal rajal, alustades oma teekonda psühholoogiaõpingutega maailma erinevais ülikoolides ning õppides igas neist ühe õppeaasta. „Olen varasest noorusest peale tahtnud teada saada, miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad ning mis neid mõjutavad,“ alustab Friederike, kes omandas ülikooliharidust nii Saksamaal, Austrias, Rootsis, Hispaanias kui Itaalias. Olles omandanud teadmisi ülikoolides üle maailma, suundus Friederike aastaks ajaks edasi teadustöösse, viies läbi erinevaid inimaju-uuringuid.  „Esialgu uurisin aju seoseid keeleõppega, edasi liikusin meie emotsionaalsete käivitajateni. Tahtsin teada, kuidas neuronid ajus töötavad ja saada teada, millises aju osas midagi toimub. Sellele lisandus motiiv uurida välja, millal miski toimub,“ räägib ta. „Ent eriti suureks pähkliks osutus tahe neid kahte asja samaaegselt uurida,“ naerab Friederike, kes alustas oma karjääri Max Planck Aju-uuringute Instituudis.

Proovis käimist ettevõtja kingades

Et saadud teadmisi edasi anda ning et neist oleks lisaks eraisikutele kasu ka organisatsioonidel ja juhtidel, nägi hakkaja naine vajadust omandada reaalseid kogemusi ka medali „teiselt poolelt“ – äri ja juhtimise maailmast. „Alustasin tööd McKinsey nimelises organisatsioonis juhtimiskonsultandina, tehes koostööd erinevate ettevõtete tegevjuhtidega ning võtsin vastutust reaalsetes ja igapäevastes juhtimisprotsessides. Et enamus juhte olid minust vanemad, ei saanud ma eeldada, et ilma isikliku kogemusega mind ja minu ideoloogiat kuigi tõsiselt võetaks. Sain kogemusi nii maalt kui merelt ning oskasin end panna „kummagi poole kingadesse,“ selgitab Friederike ja lisab, et ajal mil ta tegutses teaduslikus suunas, küsiti temalt alatasa, kuidas leida võimalusi kasutada äris ja organisatsioonides ära neuroteadust. Nii jõudis naine välja tasandini, kus ta täna on – ettevõtja ning teaduslike raamatute autor, kes konsulteerib maailma tippjuhte ning õpetab neid neuroteadust parimal võimalikul moel oma organisatsioonis rakendama, kasutades nii teaduslikke fakte kui reaalset juhtimiskogemust. „Armastan tõsiselt seda, mida teen!“ rõõmustab Friederike, kes on alates 2010ndast aastast tegutsenud iseseisva ettevõtjana.

Neurokeemiline profiil näitab ära meie dopamiinitaseme

Friederike on aidanud paljusid inimesi, tehes neile esmalt testi, mis näitab ära inimese neurokeemilise profiili. „Dopamiini tase meie ajus kõneleb väga paljust ning nii saame enda kohta väga palju teada,“ kõneleb ta. „Näiteks pikaajalise stressi puhul on see väga kõnekas informatsioon, mis määrab ühtlasi ära ka meie üldise aktiivsuse taseme. Peame teadma, kui aktiivne on mingi piirkond meie ajus. Väga sageli oleme sel moel jõudnud teadmiseni, et stressiloovast olukorrast vabanemiseks ei tule mitte iseend olukorraga kohaldada vaid hoopisiki muuta keskkonda – võibolla oleme hoopis „vales potis“?“ arutleb Friederike. „Näiteks on täiesti ilmne, et loova valdkonna esindajad – kirjanikud, teadlased ja muud, kelle töö läheb väga detailidesse, vajavad stabiilset keskkonda. Samas kui suurem osa ettevõtjaid vajavad pidevat muutust ning dünaamikat. Ehk siis keskkonnal on suurem kaal, kui pikka aega arvatud,“ lausub ta. „Veel sain neist võõrsil veedetud aastatest teadmise, et sa oled alati ise oma elu eest vastutav. Alati,“ kinnitab Friederike. „Alati on lahendus. Elu pole alati kerge, ent lahendused on alati,“ teab ta täna.

Meie aju armastab iseotsustamist

Friederike ütleb, et meie aju armastab otsuseid, mis on meie endi tehtud ega ole kellegi poolt peale surutud. „Ka see on midagi, mida on erinevad uuringud näidanud – loeb see, kas saame oma elu üle ise otsustada või ei, ja aju eelistab esimest,“ kinnitab ta. „Aju tahab tunda, et oleme õnnelikud - me tahame tunda personaalset tunnustust. Boonussüsteemid ei tee inimesi õnnelikuks, sest need asetavad meid eri tasandile ning vahel saame taoliste „motivatsioonisüsteemide“ tulemusel hoopis vihaseks, mitte rõõmsaks. Sest soovime et meid võetakse tõsiselt,“ selgitab Friederike ja lisab, et on suisa kriitilise kaaluga, et juhid oleksid teadlikud oma meeskonnaliikmete nõrkustest, samavõrd kui ka nende talendist.

Neuroteadus on pööranud Maslow vajaduste püramiidi pea peale

Friederike sõnul on Maslow tuntud vajaduste püramiid tänasel päeval neuroteaduse poolt sisuliselt pea peale pööratud – näiteks beebi puhul ei peeta enam esmatähtsaks ei toitu ega muud loogilisena näivat, vaid kontakti loomist emaga. „Kui side emaga on loodud, saab beebi ka kõhu täis,“ selgitab ta. „Sotsiaalsetel suhetel on meie ajas üha suurrem kaal, nagu see oli ka vanasti, tuhandeid aastaid tagasi, kui inimesed elasid veel gruppides ja erinevad põlvkonnad koos,“ jätkab ta. „Nii hoiti üheskoos turvatunnet, üksildus ega tänasele ajastule omane individualism pole inimesele kuigi loomulik, pigemini vägagi ebaloomulik, sest oleme loodud tegema asju koos. Kui vaatleme asju makrotasandilt, on see samuti nõnda – oleme edukamad, kui teeme asju koos,“ põhjendab ta. „See ongi neuroleadership-i võtmetähendus – meie aju on sotsiaalsem kui eales varem teadnud oleme!“

Usalduslikus keskkonnas läheb meie aju üle efektiivsele režiimile

„Kui räägime organisatsioonitasandist,“ jätkab Friederike, „siis on selgelt näha, et meie aju läheb üksteist usaldades üle efektiivsele režiimile, sest meil ei ei ole midagi karta. Teisisõnu ja tehnoloogilises keeles – meie kõvaketas ei ole hõivatud ellujäämisega, toimetulekuga hirmu ning ebakindlusega, kui me ei pea muretsema oma töökoha pärast või kartma, et meid ühel päeval lahti lastaks,“ selgitab ta. Friederike on välja töötanud kolmetasandilise neuropsühholoogilise teooria, millest teadlikkolek aitab meil olla oma tegemistes ligi viis korda efektiivsem – Rõõmu, Hirmu ja Fookuse teooria.


 

LOE täispikkuses Friederike Fabritiuse artiklit Personali Praktiku veebruarikuu numbrist.

KUULA Friederike Fabritiuse mõtteid Veiko Valkiainen'i juhtimisblogis "Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis" SIIT


Friederike Fabritius on üks peaesinejatest 12.-13. aprillil toimuval PARE konverentsil "Vaate nurk", mis keskendub uutele meid üha enam mõjutavatele trendidele inimeste juhtimises nagu tehnoloogia, neuroteadus ning agiilsus (kiire reageerimis- ja kohanemisvõime). Friederike räägib sellest, kuidas kasutada viimaseid neuroteaduse avastusi unistuste meeskonna loomiseks; millist rolli mängivad emotsioonid tulemuslikkuse, motivatsiooni ja koostöö seisukohast; kuidas ületada inidividuaalsed erinevused ning luua usalduslik ja tulemuslik organisatsioonikultuur. Loe lähemalt ja registreeru SIIN