Arvamus- ja kogemuslood

RIMI KOGEMUSLUGU KUULMISPUUDEGA INIMESTE VÄRBAMISEL

ISS EESTI KOGEMUSLUGU VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE VÄRBAMISEL

SWEDBANKI KOGEMUSLUGU VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE KAASAMISEL

SECURITAS AS KOGEMUSLUGU TÖÖKOHA KOHANDAMISEL

ABB KOGEMUSLUGU - KUIDAS KOHANDADA KONTOR RATASTOOLIGA LIGIPÄÄSETAVAKS

TÖÖTUKASSA TÖÖANDJATE NÕUSTAJATE TOM RÜÜTLI JA KÜLLIKI BODE KOGEMUSLOOD

VIDEOLOOD

INFOMATERJALID

TÖÖANDJATE KESKLIIDU TÖÖVÕIME ERIVÄLJAANNE VABRIK+


Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
Tööandja pingutus toob tulemuse

Alustuseks tahan Eesti Puuetega Inimeste Koja nimel tunnustada tööandjaid, kes juba on pakkunud tööd vähenenud töövõimega inimestele, aga tegelikult ka neid, kes seda alles kaaluvad. Me teame ja tunnetame kojas, et tööandjate hoiakud ja valmisolek meie inimesi tööellu kaasata on viimastel aastatel positiivses trendis. Oleme tänulikud! 
Oleme aga tähele pannud, et tööandjad, kes on ju harjunud enamasti ise hakkama saama, ei ole alati varmad sirutama kätt abi järele. Edasi loe SIIT!

Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
Vähenenud töövõimega inimeste kaasamisse tasub panustada 
Hiljuti avaldatud Tööandjate manifestis juhtisime taas tähelepanu töötajate nappusele tööturul. Probleem on päevakohane ja nõuab tegusid kõigilt osalistelt – tööealiste elanike ja tööjõu puudujääk ei kao iseenesest mitte kuhugi.
Üks meile olulistest punktidest on leida Eesti vähenenud töövõimega elanikele üha rohkem rakendust. Need on inimesed, kes soovivad anda panuse meie kõigi eduloosse. Seda soovi tuleb osata hinnata ja väärtustada. Oleme seda meelt, et igal inimesel, kes suudab ja tahab töötada – kas või väikse koormusega –, peab see võimalus Eestis olema. Edasi loe SIIT!

Kerstin Jaani, tööandjate ühisuse võrgustiku projektijuht
Mariliis Aigro,Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE arendusjuht
 

Kas peaksime austama ainult endasarnaseid ühiskonnaliikmeid? 
Eestis on 1,3 miljonit elanikku, kellest rohkem kui 100 000 on vähenenud töövõimega. Tänu töövõimereformile räägime nüüd sellest teemast tunduvalt rohkem kui näiteks kümme aastat tagasi. Samas liigub vähenenud töövõimega inimeste suurema kaasamise kohta endiselt palju müüte, hirme ja eelarvamusi ning seetõttu on ka palju haigetsaamist, vääritimõistmist ja omaks võtmata jätmist.
Tihti pelgame asju või nähtusi just seetõttu, et teame neist vähe. Me lähme müütide ja liialdatud lugudega kiiresti kaasa, adumata, et lool võib olla ka teine tahk. Aga me jätkame, sest turvalisem on eemale hoida. Mugavam on suhelda endaga sarnaste ühiskonnaliikmetega – nii ka tööandjana. Edasi loe SIIT!


RIMI KOGEMUSLUGU KUULMISPUUDEGA INIMESTE VÄRBAMISEL

Video:
Rimi kogemusest kuulmispuudega inimeste värbamisel teenindajateks. Video avaneb SIIT

Riina lugu:
et inimesed üksteist rohkem kuulaksid, ka siis, kui nad ei kuule

Küsisin kaupluse kassapidajalt selgitust uue kauba kohta. Rimi punases vormivestis kena keskeas naine vaatas ainiti mu huuli, nagu üritaks neilt midagi lugeda, ei vastanud siis aga sõnagi, vaid ulatas vaikides paberi ja pastaka. Mida pidanuksin tegema või ütlema? Nüüd oli minu kord teda terasemalt vaadata. Sildil naise rinnal oli kirjas ta nimi: Riina. Valgele lehele ma midagi kirjutama ei hakanud, sest mu küsimus polnud nii oluline, et oleksin tahtnud meie aruteluga õhtuse tipptunni kassasaba kasvatada. Maksin oma ostude eest ja läksin. Kodus arvutit avades sain aga oma esitamata jäänud ebaolulisele küsimusele olulise vastuse. Veel enam: Harku valla elanike Facebooki-kommuun oli täis märke, kus kõik selle liikmed pöidlaga ülespoole osutasid, st avaldasid kiitust või tunnustust. Ja kiideti ühe kirjutaja kirjutatut, õigemini inimest, kellest ta kirjutas. See inimene oli sama, kellega olin paar-kolm tundi tagasi kassas kohtunud — Riina. Riina lugu loe edasi SIIT

Rimi lugu:
kuulmispuudega teenindajaisse suhtutakse mõistvalt

Rimis töötab 200 osalise töövõimega inimest, kellest 25 on kuulmispuudega. Paljud neist töötavad kassades üle Eesti, tehes tavapärast kassapidaja tööd.
„Rimi toetab ettevõttena suhtumist, et vähenenud töövõimega inimesed peavad saama käia vastavalt oma vajadusele tööl ja elada võimalikult täisväärtuslikku elu,“ sõnas Rimi personalijuht Kaire Tero. „Rimi on alati valmis tegema osalise töövõimega inimeste puhul kompromisse ja pakkuma koolitusi, mis aitavad neil paremini sulanduda töökeskkonda.“

„Meie kassades töötavad sageli kuulmispuudega müüjad, kes teevad oma tööd hästi ja pühendunult ning saavad poekülastajatelt palju head tagasisidet. Siiski on juhtunud mõnikord arusaamatusi, kui klient pole kassa juures olevat kirja kurdi teenindaja kohta märganud ning on pahane, et teenindaja talle ei vasta või tere ei ütle. Vältimaks ebameeldivaid vahejuhtumeid on meie kurtidel teenindajatel nüüd rinnamärgid, mis annavad kliendile teada, et teda teenindab kuulmispuudega inimene. Märkide väljamõtlemisel olid abiks ka kuulmispuudega teenindajad ise,“ rääkis Kaire Tero.

„Klientide mõistev suhtumine ei tulnud kohe, see võttis veidi aega,“ lausus Tartu kesklinna Rimi kuulmispuudega teenindaja Jaan Raul Ojastu. „Nüüdseks on kuulmispuudega inimene kassas klientide jaoks normaalne — sellele on kaasa aidanud asjaolu, et meiesuguseid on juba palju ja me saame kenasti hakkama.“
Jaan Rauli unistus on, et enamik kuulmispuudega inimestest leiaks endale sobiva töö ja ei peaks ennast kusagil peitma. „Tegu on supermotiveeritud teenindajatega, keda oleks au igal ettevõtjal värvata. Tõlketeenus võiks olla kurtidele piiramatult kättesaadavam, see teeks nende töölevõtmise kindlasti lihtsamaks,“ lisas Jaan Raul Ojastu.


ISS EEESTI KOGEMUSLUGU VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE VÄRBAMISEL

AS ISS Eesti strateegiline ja süsteemne panustamine erivajadusega inimeste tööhõivesse sai alguse 2012. aastal, kui sõlmisime koostöökokkuleppe Eesti Töötukassaga ning alustasime koostööd ka teiste erivajadusega inimeste tööhõivega tegelevate organisatsioonidega. ISS vajas tublisid ja lojaalseid töötajaid ning soovis käituda vastutustundlikult, aidates oma tegevusega kaasa vähenenud töövõimega inimeste tööhõivele.

Nüüd, peaaegu viis aastat hiljem võime julgelt öelda, et meie tegevus on vilja kandnud: oleme leidnud palju lojaalseid töötajaid, kellel kõigil on oma lugu meie juurde töölejõudmisest. Loodame, et tänu kommunikatsioonile oleme julgustanud ka teisi tööandjaid panustama vähenenud töövõimega inimeste tööhõivesse.

ISSi edu on saabunud paljuski iseõppimise teel: oleme leiutanud meetodeid ja võimalusi, kuidas neid inimesi parimal moel tööga hõivata, nendega suhelda, töö ja ohutuse alal juhendada. Esimese koolituse erivajadustega inimeste juhtidele tellisime Eesti Töötukassa spetsialistidelt alles 2013. aastal. Pärast seda oleme selliseid koolitusi korraldanud paaril korral aastas, lähtudes juhtide vajadusest. Vajadus on üldjuhul tekkinud uute juhtide tööleasumisel või konkreetse juhtumi korral. Kui meile tuli tööle näiteks epilepsiadiagnoosiga töötaja, tahtis tema juht teada, kuidas töötajat paremini toetada ja mida epilepsia endast kujutab.

AS ISS Eesti kogemusest rääkis Baltikumi personalijuht Helo Tamme.


SWEDBANKI KOGEMUSLUGU VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE KAASAMISEL

Täpset arvu vähenenud töövõimega inimeste töötamiseset organisatsioonis on raske öelda, kuna otse küsida ei saa ja vähenenud töövõime pole tihti silmaga märgatav. Nähtava erivajadusega on meil näiteks Tallinna IT majas kaks ratastoolis töötajat, kes töötavad IT helpdeskis. Nende juhi sõnul pole töö sisu pidatud kuidagi muutma. Füüsilises keskkonnas on tehtud kergeid parendusi, nt uste avanemissuund, uksekaardilugeja asukoht. Tartus töötab ka üks osalise liikumispuudega naine, kes igapäevaselt liigub ratastoolis, kuid tööajal on tal vaja veeta ka osa ajast seisvas asendis, milleks on talle koostöös töötukassaga muretsetud vastav seade. Liivalaia peamaja ühes valvelauas töötab kergekujulise vaimse puudega noormees, kes tuli meile tööle Astangu koolist. Tema tööülesandeid on veidi ümberkorraldatud, ehk mitte-sobivad tööülesanded on ülejäänud meeskonna vahel ära jaotatud ja ta saab igapäevasel tegeleda oma tugevustega, ehk peamiselt inimestega suhtlemisega. Juht peab tema tööd ka mõningal määral kontrollima. 
Hea meelega võtaksime tööle rohkem vähenenud töövõimega inimesi, ent sobivaid kandidaate on tihti raske leida. Organisatsioonis on suhtumine erivajadustega inimesse väga hea. Valvelauas töötava vaimse puudega töötajaga puutub kokku pea terve organisatsioon, ja suhtumine temasse on väga positiivne. 

Kogemust jagas Swedbank ASi projektijuht ja mitmekesisuse koordinaator Baltikumis Merle Heinluht.

Kuidas Swedbank mitmekesisusega tegeleb?

Meie ettevõtte jaoks pole küsimustki, kas mitmekesisusega tuleb tegeleda või mitte. Tegu on ühega meie personalitöö viiest strateegilisest valdkonnast ja see on tulnud, et jääda. Ei saa eitada, et Swedbankil on Rootsi päritolu ettevõttena mitmekesisusega tegelemisel teatav eelis. Meie jaoks Eestis tähendab see suurepärast võimalust edasijõudnutelt õppida - saame kasutada kogu rahvusvahelise ettevõtte parimat praktikat ja seda enda vajaduste järgi kohandada. Nüüd on meil võimalus seda ka teiega jagada.
LOE terviklugu SIIT

Mare Heinluht, projektijuht ja mitmekesisuse koordinaator Baltikumis, Swedbank



SECURITAS AS-I KOGEMUSLUGU TÖÖKOHA KOHANDAMISEL

Securitas AS-is töötab üle 460 töötaja, kellest 40 vähenenud töövõimega. Turvatöötajatele on töötamisel küll kehtestatud piirangud ja tervisenõuded, kuid kontorisse ja juhtimiskeskusesse saab vähenenud töövõimega inimesi kaasata. Securitas AS kolis hiljuti uutesse tööruumidesse. Esialgu arvas personalijuht Pille Juhkov, et kõik vajalik on uutes ruumides vähenenud töövõimega inimeste jaoks olemas, kuid siiski selgus, et üht-teist tuli kohandada. Selleks kasutasi Securitas ASTöötukassa nõustajate abi. Koostöös arendajatega muudeti läbipääsusüsteemi, samuti tehni kohandusi tualettruumides ja kontori köögis. Kui kolimisprotsessi alustati, siis arvestas meeskond piirkonna valimisel ka sellega, et tiimis töötab liikumispuudega inimesi ning et nende transport tööle ja tagasi oleks võimalikult mugav. Kohe alguses planeeriti töötajate töölauad elektroonilised, mis  võimaldas vähenenud töövõimega inimestel  saavad oma töölaua kõrgust muuta.

Securitase kogemus vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel on olnud väga positiivne. Erivajadusega inimesed õpetavad meid märkama pisidetaile, millele muidu tähelepanu ei pööra ning väikestest asjadest rõõmu tundma.

Vaata ka videolugu tööandjate ühisuse võrgustiku külastusest Securitas ASi. Videolugu on leitav SIIN.


ABB KOGEMUSLUGU: KUIDAS KOHANDADA KONTOR RATASTOOLIGA LIGIPÄÄSETAVAKS

ABB suhtub maksimaalse tõsidusega puuetega inimeste vajaduste tagamisse. Viimati kohandasime vajadustele vastavaks oma Ülemistel asuvat globaalset äriteenuste keskust. 
Juba keskust rajades konsulteerisime Töötukassaga ja lasime hinnata meie töökeskkonda, et tagada ratastooliga kontorile ligipääs ja seal liikumine.
Vastavalt elementaarsetele nõuetele saab loomulikult kõigile korrustele liftiga ja igal korrusel on ka inva-WC. Lisaks jälgisime, et näiteks köögis asetseksid mikrolaineahjud madalal ja oleks mugav endale lõunat soojendada.
Kui mõni aeg tagasi asus meile tööle ratastooli kasutaja, siis võtsime temaga koos ette põhjalikuma ja detailsema töökeskkonna kaardistamise. Hindasime täpsemalt, mida veel parendada, et tal oleks võimalikult hea ja mugav meil töötada.
Kohendasime tualettruume, kuhu lisasime hädaabi kutsumise süsteemi. Samuti reguleerisime uksemehhanisme, et tal oleks lihtsam neid avada ja sulgeda. Garderoobis tegime talle juurde eraldi võimaluse oma riiete hoidmiseks, kuna ülemised riiulid ja nagid polnud ligipääsetavad. Kontori köögis muutsime ka kraanide asukohti, et nendeni paremini ulatuda.
Globaalne äriteenuste keskus, mis toetab ABB kontserni Euroopa ja Venemaa äriüksuste finants-, personali- ja hankevaldkonna tegevusi, annab tööd ligikaudu 300-le spetsialistile. Keskus on väga mitmekesine ja rahvusvaheline nii töö kui ka töötajate mõttes ning oleme avatud erineva tausta ja kvalifikatsiooniga inimestele meie tööjõuturul. Finants-, personali- ja hankevaldkonna töö on selline, kus saame pakkuda võimalusi ka vähenenud töövõimega inimestel tööelus osalemiseks, isegi kui see tähendab veidi meie kontori ja keskkonna sobilikumaks kohandamist.
 
ABB AS Äriteeninduskeskuse kogemuslugu jagas HR Business Partner Merilin Ednaševski. 
 

TÖÖTUKASSA TÖÖANDJATE NÕUSTAJATE TOM RÜÜTLI JA KÜLLIKI BODE KOGEMUSLOOD

Eesti Töötukassas töötavad tööandjate nõustajatena Tom Rüütel ja teenusejuht Külliki Bode. Oma ametis teevad Külliki ja Tom teavitustööd ning nõustavad tööandjaid nägemis-, kuulmis, liikumis- ja psüühilise häirega inimeste kaasamisel tööellu. Nad korraldavad tööandjatele infopäevi, grupinõustamisi ja ka individuaalseid nõustamisi üle Eesti.

Nii Tom kui Külliki on ise suurepäraseks eeskujuks. Tom on liikumispuudega, Külliki vaegkuulja, kuid sellepärast ei ole jäänud kummagi karjäär seisma. Ligi 9 aastat tagasi otsustas Tom, et kolib Saaremaalt Tallinna,. Kõik läks ladusalt, 2 nädalaga seadis ta end sisse ning asus tööle. Tööks oli andmesisestus Statistikaametis. See oli üpris rutiinne, kuid meeskond (pigem naiskond, sest enamik tiimist oli naised) oli tore ning tööaeg paindlik. Hiljem on Tom tollaselt värbajalt küsinud, et miks ta tööle võeti. Vastuseks sai, et taheti talle anda võimalus. Võimaluse tööellu asuda see kahtlemata andis. Küll aga sai ta peagi pakkumise asuda Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhiks. Selles ametis tegi Tom koostööd töötukassaga, mille käigus muuhulgas sai kirjeldatud juhtumikorraldaja 2 nõuded. Selgus, et vajatakse imeinimest, kes peab tundma nii töötukassa süsteeme kui teadma vähenenud töövõimega inimese vajadusi. Tom otsustas ka ise sellele ametikohale kandideerida. Ta saatis viimasel minutil oma CV, kuid peale 2 nädalat polnud ta vastust saanud. Tom võttis töötukassaga ühendust, et saada oma kandideerimisele tagasisidet. See annab tööandjale kindlust, et töötaja on huvitatud ning paneb ka tööandja saadetud CV üle vaatama. Seepärast on alati hea üle küsida, kas kandideerimisavaldus või CV on värbajani kohale jõudnud. Kandideerimisprotsess kestis pikalt, kandideerimst alustas Tom kevadel ja tööle sai asuda alles oktoobris. Kogu värbamisprotsessis tuli läbida mitu etappi, kuid kõige parem proovikivi on praktika, kus näeb inimese tegelikud oskused ja sobivuse.

Tom leiab, et iga kolme aasta tagant võiks karjääris teha muutusi. Mitte tingimata horisontaalselt, vaid ka veritkaalselt ehk liikuda sama taseme ametikohalt teisele. Nüüdseks töötab Tom tööandjate nõustajana. Talle on see ametikoht südamelähedane seetõttu, et näeb, kui raskesti edeneb vähenenud töövõimega inimeste kaasamine. Tööandjatele on vaja teha rohkem teavitustööd ning rääkida erinevatest erivajadustest ja võimalustest.

Tema enda ametikohal on kohandused olnud hästi lihtsad. Juhtumikorraldajana oli pidevalt vaja printida töövõimetusavalduse blankette. Seepärast vajas Tom oma lauale eraldi printerit, et ei peaks käima kaugemalt pabereid hammaste vahel kliendile toomas. Tom küll sai lauale väikse printeri, kuid selle võimekus printida 27-leheküljelisi avalduse blankette, oli võrdlemisi aeglane. Niisiis kasutas Tom ikkagi suuremat printerit, mis asus eemal. Väga lihtsasti sai kohandatud telefon. Tom suunas lauatelefoni mobiiltelefonile ja kasutas mobiili käed vabad funktsiooni. Muud kohandust see ei vajanudki. Tomi liikumispuude tõttu on tal töö juures vajalik ka isiklik abistaja. Üks naiskolleeg (meeskolleege kontoris tollal peale Tomi ei olnudki) oli valmis Tomi abistama igapäevastes tegevustes ja veidi ka töös dokumentidega. Hiljem sai Tom veel tööalase abivahendina seadme, millega saab ta arvutit silmadega juhtida.

Külliki on geneetilise kuulmislangusega. Tema tööalane karjäär sai alguse, kui võttis ennast peale kooli arvele tollases tööhõiveametis ning hakkas õppima massööriks. Seejärel asus ta tööle päevakeskusesse, kus töötas eakate massöörina. Külliki juurde sattus proua, kes kutsus teda vaegkuuljate gruppi koosolekule. Selgus, et seal üritusel toimus Harjumaa vaegkuuljate ühingu asutamine. Sealsamas tehti Küllikile kui hakkajale noorele ka ettepanek ühingu juhtimiseks, mille ta südikalt vastu võttis. Mõned aastad hiljem oli ta Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuses ning nüüdseks toimetab juba kuuendat aastat selle organisatsooni tegevjuhina ja juhatuse esinaisena. Kuulmispuuetega inimeste organisatsiooni juhina  panustas ta töötukassa töögruppides, kus ta aitas välja töötada näiteks juhtumikorraldaja tööülesanded ja vajalike oskuste loetelu ning osales ka teiste tööhõivereformi tegevuste väljatöötamisel. Külliki tegi töögruppides osaledes töötukassale mitmeid ettepanekuid, muuhulgas tööandjate kaasamiseks. Vaegkuuljate ühingu esindajana käis Külliki töötukassas nõustamas, kuidas kuulmisvajadusega inimestega suhelda. Peagi oli töötukassal käimas tööandjate teenuste peaspetsialisti konkurss, kuhu kutsuti kandideerima ka Küllikit. Nagu ta ise ütleb, aastatepikkune töötukassa nõustamine viis selleni, et ta asus ise töötukassasse tööle. Tema esimeseks ülesandeks sai tööandjate nõustamise teenuse väljatöötamine.

Külliki vajas oma töö lihtsustamiseks kuuldeaparaadi lisaseadet, mis toob telefoniga helistamisel helisignaali otse kuuldeaparaati. Kollektiivis on kuulmisvaegusega inimesega suhtlemisel mõned nüansid. Oluline on, et vesteldes oleks inimese nägu näha, et ei räägitaks selja tagant ja hea, kui käega märku antakse, kui suhelda soovitakse. Koosolekutel eelistab Külliki istuda akna alla, sest kui valgus paistab tema selja tagant, näeb ta vastas istuva inimese nägu paremini. Siinjuures humoorikas tähelepanek – vaegkuuljad oskavad enamasti hästi lugeda suu pealt, nii on mõned salajutud vaegkuuljate jaoks kuuldavad ka siis, kui neid sosistades rääkida.

 

 


VIDEOLOOD

Svarmil AS - õmbleja Airise lugu

Equa juhataja Tanel Joosti lugu

Securitas AS personalitöötaja Margarita Kiisa lugu

IT ettevõtte Brandlyse tegevjuhi Sven Andresoni lugu

Puidukoda OÜ tootmisassistendi Karel Lepiku lugu

INFOMATERJALID

Teenused vähenenud töövõimega inimestele

Allolevatel linkidel klõpsates leiad töötukassa tehtud audiofailid, mis tutvustab vähenenud töövõimega inimestele mõeldud töötukassa teenuseid:

Teenused vähenenud töövõimega inimestele

Teenused vähenenud töövõimega inimese tööandjale

Mida peaksid tööandjad teadma nägemispuudest, kurtidest ja autismispektrihäirega töötajatest...

Nägemispuudega inimesed tööl

Mida võiks teada kurtide kohta

Autismispektrihäirega inimene ja töö

Nõuanded vaimupuudega inimesega lihtsas keeles suhtlemiseks

Konverents "Tuleviku tööandja – võimaluste looja"

Hotell Olümpia konverentsikeskuses toimus 30. oktoobril konverents "Tuleviku tööandja – võimaluste looja". Siit lingilt (https://www.tootukassa.ee/content/konverents-tuleviku-tooandja-voimalust...) võite näha järgmisi ettekandeid:

Töövõimereformi esimesed tulemused – Pille Liimal, juhatuse liige.

Kuidas toetada tööandjat? – Külliki Bode, teenusejuht.

Õppimisvõimalused töötavale inimesele – Kaia Savisto, peaspetsialist.

Kas igasse ettevõttesse saab tööle võtta vähenenud töövõimega inimese? – Thomas Everill.

Hea praktika Hollandist – tööandja toetamine vähenenud töövõimega inimese tööle võtmisel – Henny Mulders.

Aasta ettevõte 2017 Magnetic MRO – Meie võimalused ja väljakutsed – Annika Varis.

Töötervishoiuarstide Seltsile koolitusmaterjalid - abiks ka tööandjale!

Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös võrgustikuga koostas perioodil märts-mai 2016 Töötervishoiuarstide Seltsile koolitusmaterjalid,  mis on mõeldud arstidele, kes hakkavad tulevikus  hindama töövõimet. Koolitus toimus Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuses ning hõlmas e-õpet ja sellele järgnevat praktilist tööd ning seminare. Kuigi koolituse põhirõhk oli suunatud  meditsiiniandmete tõlgendamisele, oli üks osa koolituskavast (e-õppes) puuetega/töövõimekaoga inimesi esindavate organisatsioonide nö sõnum töövõime hindajatele.  Kokku valmis 24 kirjalikku materjali, mis käsitlevad erinevaid puudeliike ja erivajadusi. Siin on toodud ka takistused tööturul osalemisel, mis on kõige kasulikum osa just tööandjale.
Koolitusmaterjalidega saab tutvuda SIIN!