Arvamus- ja kogemuslood

RIMI KOGEMUSLUGU KUULMISPUUDEGA INIMESTE VÄRBAMISEL

ISS EESTI KOGEMUSLUGU VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE VÄRBAMISEL

SWEDBANKI KOGEMUSLUGU VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE KAASAMISEL

VIDEOLOOD

INFOMATERJALID


Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
Tööandja pingutus toob tulemuse

Alustuseks tahan Eesti Puuetega Inimeste Koja nimel tunnustada tööandjaid, kes juba on pakkunud tööd vähenenud töövõimega inimestele, aga tegelikult ka neid, kes seda alles kaaluvad. Me teame ja tunnetame kojas, et tööandjate hoiakud ja valmisolek meie inimesi tööellu kaasata on viimastel aastatel positiivses trendis. Oleme tänulikud! 
Oleme aga tähele pannud, et tööandjad, kes on ju harjunud enamasti ise hakkama saama, ei ole alati varmad sirutama kätt abi järele. Edasi loe SIIT!

Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
Vähenenud töövõimega inimeste kaasamisse tasub panustada 
Hiljuti avaldatud Tööandjate manifestis juhtisime taas tähelepanu töötajate nappusele tööturul. Probleem on päevakohane ja nõuab tegusid kõigilt osalistelt – tööealiste elanike ja tööjõu puudujääk ei kao iseenesest mitte kuhugi.
Üks meile olulistest punktidest on leida Eesti vähenenud töövõimega elanikele üha rohkem rakendust. Need on inimesed, kes soovivad anda panuse meie kõigi eduloosse. Seda soovi tuleb osata hinnata ja väärtustada. Oleme seda meelt, et igal inimesel, kes suudab ja tahab töötada – kas või väikse koormusega –, peab see võimalus Eestis olema. Edasi loe SIIT!

Kerstin Jaani, tööandjate ühisuse võrgustiku projektijuht
Mariliis Aigro,Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE arendusjuht
 

Kas peaksime austama ainult endasarnaseid ühiskonnaliikmeid? 
Eestis on 1,3 miljonit elanikku, kellest rohkem kui 100 000 on vähenenud töövõimega. Tänu töövõimereformile räägime nüüd sellest teemast tunduvalt rohkem kui näiteks kümme aastat tagasi. Samas liigub vähenenud töövõimega inimeste suurema kaasamise kohta endiselt palju müüte, hirme ja eelarvamusi ning seetõttu on ka palju haigetsaamist, vääritimõistmist ja omaks võtmata jätmist.
Tihti pelgame asju või nähtusi just seetõttu, et teame neist vähe. Me lähme müütide ja liialdatud lugudega kiiresti kaasa, adumata, et lool võib olla ka teine tahk. Aga me jätkame, sest turvalisem on eemale hoida. Mugavam on suhelda endaga sarnaste ühiskonnaliikmetega – nii ka tööandjana. Edasi loe SIIT!


RIMI KOGEMUSLUGU KUULMISPUUDEGA INIMESTE VÄRBAMISEL

Video:
Rimi kogemusest kuulmispuudega inimeste värbamisel teenindajateks. Video avaneb SIIT

Riina lugu:
et inimesed üksteist rohkem kuulaksid, ka siis, kui nad ei kuule

Küsisin kaupluse kassapidajalt selgitust uue kauba kohta. Rimi punases vormivestis kena keskeas naine vaatas ainiti mu huuli, nagu üritaks neilt midagi lugeda, ei vastanud siis aga sõnagi, vaid ulatas vaikides paberi ja pastaka. Mida pidanuksin tegema või ütlema? Nüüd oli minu kord teda terasemalt vaadata. Sildil naise rinnal oli kirjas ta nimi: Riina. Valgele lehele ma midagi kirjutama ei hakanud, sest mu küsimus polnud nii oluline, et oleksin tahtnud meie aruteluga õhtuse tipptunni kassasaba kasvatada. Maksin oma ostude eest ja läksin. Kodus arvutit avades sain aga oma esitamata jäänud ebaolulisele küsimusele olulise vastuse. Veel enam: Harku valla elanike Facebooki-kommuun oli täis märke, kus kõik selle liikmed pöidlaga ülespoole osutasid, st avaldasid kiitust või tunnustust. Ja kiideti ühe kirjutaja kirjutatut, õigemini inimest, kellest ta kirjutas. See inimene oli sama, kellega olin paar-kolm tundi tagasi kassas kohtunud — Riina. Riina lugu loe edasi SIIT

Rimi lugu:
kuulmispuudega teenindajaisse suhtutakse mõistvalt

Rimis töötab 200 osalise töövõimega inimest, kellest 25 on kuulmispuudega. Paljud neist töötavad kassades üle Eesti, tehes tavapärast kassapidaja tööd.
„Rimi toetab ettevõttena suhtumist, et vähenenud töövõimega inimesed peavad saama käia vastavalt oma vajadusele tööl ja elada võimalikult täisväärtuslikku elu,“ sõnas Rimi personalijuht Kaire Tero. „Rimi on alati valmis tegema osalise töövõimega inimeste puhul kompromisse ja pakkuma koolitusi, mis aitavad neil paremini sulanduda töökeskkonda.“

„Meie kassades töötavad sageli kuulmispuudega müüjad, kes teevad oma tööd hästi ja pühendunult ning saavad poekülastajatelt palju head tagasisidet. Siiski on juhtunud mõnikord arusaamatusi, kui klient pole kassa juures olevat kirja kurdi teenindaja kohta märganud ning on pahane, et teenindaja talle ei vasta või tere ei ütle. Vältimaks ebameeldivaid vahejuhtumeid on meie kurtidel teenindajatel nüüd rinnamärgid, mis annavad kliendile teada, et teda teenindab kuulmispuudega inimene. Märkide väljamõtlemisel olid abiks ka kuulmispuudega teenindajad ise,“ rääkis Kaire Tero.

„Klientide mõistev suhtumine ei tulnud kohe, see võttis veidi aega,“ lausus Tartu kesklinna Rimi kuulmispuudega teenindaja Jaan Raul Ojastu. „Nüüdseks on kuulmispuudega inimene kassas klientide jaoks normaalne — sellele on kaasa aidanud asjaolu, et meiesuguseid on juba palju ja me saame kenasti hakkama.“
Jaan Rauli unistus on, et enamik kuulmispuudega inimestest leiaks endale sobiva töö ja ei peaks ennast kusagil peitma. „Tegu on supermotiveeritud teenindajatega, keda oleks au igal ettevõtjal värvata. Tõlketeenus võiks olla kurtidele piiramatult kättesaadavam, see teeks nende töölevõtmise kindlasti lihtsamaks,“ lisas Jaan Raul Ojastu.


ISS EEESTI KOGEMUSLUGU VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE VÄRBAMISEL

AS ISS Eesti strateegiline ja süsteemne panustamine erivajadusega inimeste tööhõivesse sai alguse 2012. aastal, kui sõlmisime koostöökokkuleppe Eesti Töötukassaga ning alustasime koostööd ka teiste erivajadusega inimeste tööhõivega tegelevate organisatsioonidega. ISS vajas tublisid ja lojaalseid töötajaid ning soovis käituda vastutustundlikult, aidates oma tegevusega kaasa vähenenud töövõimega inimeste tööhõivele.

Nüüd, peaaegu viis aastat hiljem võime julgelt öelda, et meie tegevus on vilja kandnud: oleme leidnud palju lojaalseid töötajaid, kellel kõigil on oma lugu meie juurde töölejõudmisest. Loodame, et tänu kommunikatsioonile oleme julgustanud ka teisi tööandjaid panustama vähenenud töövõimega inimeste tööhõivesse.

ISSi edu on saabunud paljuski iseõppimise teel: oleme leiutanud meetodeid ja võimalusi, kuidas neid inimesi parimal moel tööga hõivata, nendega suhelda, töö ja ohutuse alal juhendada. Esimese koolituse erivajadustega inimeste juhtidele tellisime Eesti Töötukassa spetsialistidelt alles 2013. aastal. Pärast seda oleme selliseid koolitusi korraldanud paaril korral aastas, lähtudes juhtide vajadusest. Vajadus on üldjuhul tekkinud uute juhtide tööleasumisel või konkreetse juhtumi korral. Kui meile tuli tööle näiteks epilepsiadiagnoosiga töötaja, tahtis tema juht teada, kuidas töötajat paremini toetada ja mida epilepsia endast kujutab.

AS ISS Eesti kogemusest rääkis Baltikumi personalijuht Helo Tamme.


SWEDBANK KOGEMUSLUGU VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE KAASAMISEL

Täpset arvu vähenenud töövõimega inimeste töötamiseset organisatsioonis on raske öelda, kuna otse küsida ei saa ja vähenenud töövõime pole tihti silmaga märgatav. Nähtava erivajadusega on meil näiteks Tallinna IT majas kaks ratastoolis töötajat, kes töötavad IT helpdeskis. Nende juhi sõnul pole töö sisu pidatud kuidagi muutma. Füüsilises keskkonnas on tehtud kergeid parendusi, nt uste avanemissuund, uksekaardilugeja asukoht. Tartus töötab ka üks osalise liikumispuudega naine, kes igapäevaselt liigub ratastoolis, kuid tööajal on tal vaja veeta ka osa ajast seisvas asendis, milleks on talle koostöös töötukassaga muretsetud vastav seade. Liivalaia peamaja ühes valvelauas töötab kergekujulise vaimse puudega noormees, kes tuli meile tööle Astangu koolist. Tema tööülesandeid on veidi ümberkorraldatud, ehk mitte-sobivad tööülesanded on ülejäänud meeskonna vahel ära jaotatud ja ta saab igapäevasel tegeleda oma tugevustega, ehk peamiselt inimestega suhtlemisega. Juht peab tema tööd ka mõningal määral kontrollima. 
Hea meelega võtaksime tööle rohkem vähenenud töövõimega inimesi, ent sobivaid kandidaate on tihti raske leida. Organisatsioonis on suhtumine erivajadustega inimesse väga hea. Valvelauas töötava vaimse puudega töötajaga puutub kokku pea terve organisatsioon, ja suhtumine temasse on väga positiivne. 

Kogemust jagas Swedbank ASi projektijuht ja mitmekesisuse koordinaator Baltikumis Merle Heinluht.

Kuidas Swedbank mitmekesisusega tegeleb?

Meie ettevõtte jaoks pole küsimustki, kas mitmekesisusega tuleb tegeleda või mitte. Tegu on ühega meie personalitöö viiest strateegilisest valdkonnast ja see on tulnud, et jääda. Ei saa eitada, et Swedbankil on Rootsi päritolu ettevõttena mitmekesisusega tegelemisel teatav eelis. Meie jaoks Eestis tähendab see suurepärast võimalust edasijõudnutelt õppida - saame kasutada kogu rahvusvahelise ettevõtte parimat praktikat ja seda enda vajaduste järgi kohandada. Nüüd on meil võimalus seda ka teiega jagada.
LOE terviklugu SIIT

Mare Heinluht, projektijuht ja mitmekesisuse koordinaator Baltikumis, Swedbank

VIDEOLOOD

Svarmil AS - õmbleja Airise lugu

Equa juhataja Tanel Joosti lugu

Securitas AS personalitöötaja Margarita Kiisa lugu

IT ettevõtte Brandlyse tegevjuhi Sven Andresoni lugu

Puidukoda OÜ tootmisassistendi Karel Lepiku lugu

INFOMATERJALID

Teenused vähenenud töövõimega inimestele

Allolevatel linkidel klõpsates leiad töötukassa tehtud audiofailid, mis tutvustab vähenenud töövõimega inimestele mõeldud töötukassa teenuseid:

Teenused vähenenud töövõimega inimestele

Teenused vähenenud töövõimega inimese tööandjale

Mida peaksid tööandjad teadma nägemispuudest, kurtidest ja autismispektrihäirega töötajatest...

Nägemispuudega inimesed tööl

Mida võiks teada kurtide kohta

Autismispektrihäirega inimene ja töö

Nõuanded vaimupuudega inimesega lihtsas keeles suhtlemiseks

Konverents "Tuleviku tööandja – võimaluste looja"

Hotell Olümpia konverentsikeskuses toimus 30. oktoobril konverents "Tuleviku tööandja – võimaluste looja". Siit lingilt (https://www.tootukassa.ee/content/konverents-tuleviku-tooandja-voimalust...) võite näha järgmisi ettekandeid:

Töövõimereformi esimesed tulemused – Pille Liimal, juhatuse liige.

Kuidas toetada tööandjat? – Külliki Bode, teenusejuht.

Õppimisvõimalused töötavale inimesele – Kaia Savisto, peaspetsialist.

Kas igasse ettevõttesse saab tööle võtta vähenenud töövõimega inimese? – Thomas Everill.

Hea praktika Hollandist – tööandja toetamine vähenenud töövõimega inimese tööle võtmisel – Henny Mulders.

Aasta ettevõte 2017 Magnetic MRO – Meie võimalused ja väljakutsed – Annika Varis.

Töötervishoiuarstide Seltsile koolitusmaterjalid - abiks ka tööandjale!

Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös võrgustikuga koostas perioodil märts-mai 2016 Töötervishoiuarstide Seltsile koolitusmaterjalid,  mis on mõeldud arstidele, kes hakkavad tulevikus  hindama töövõimet. Koolitus toimus Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuses ning hõlmas e-õpet ja sellele järgnevat praktilist tööd ning seminare. Kuigi koolituse põhirõhk oli suunatud  meditsiiniandmete tõlgendamisele, oli üks osa koolituskavast (e-õppes) puuetega/töövõimekaoga inimesi esindavate organisatsioonide nö sõnum töövõime hindajatele.  Kokku valmis 24 kirjalikku materjali, mis käsitlevad erinevaid puudeliike ja erivajadusi. Siin on toodud ka takistused tööturul osalemisel, mis on kõige kasulikum osa just tööandjale.
Koolitusmaterjalidega saab tutvuda SIIN!