Millest alustada?

Oled otsustanud, et vajad oma organisatsioonis abikäsi ning üheks võimaluseks on vähenenud töövõimega inimeste kaasamine. Aga ei tea päris täpselt kuidas ja millest alustada. Siia on koondanud info, millega võiksid enne värbamist end kurssi viia. Nii säästad aega internetis surfamise arvelt.  


MÕISTED - VÄHENENUD TÖÖVÕIME , ERIVAJADUS, PUUE

Mis vahe on mõistetel vähenenud töövõimega inimene, erivajadusega inimene ja puudega inimene?

Vähenenud töövõimega inimesel on tema terviseseisundit ja sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvestades töötamine osaliselt takistatud (osaline töövõime) või ta ei ole võimeline töötama (puuduv töövõime). Vt. ka töövõimetoetuse seadus § 5 lg 3.

Puue on alati seotud erivajadusega, samas erivajadus ei tähenda tingimata puuet. Mõisteid puue ja erivajadus võiks kasutada koos. Puude definitsiooni annab Sotsiaalhoolekande seadus.  Puuded jagunevad: liikumispuue, nägemispuue, kuulmispuue, intellektipuue, kõnepuue, liitpuue ja muu puue, mis on tingitud haiguslikust seisundist, mis omakorda võib olla erineva raskusastmega: keskmine, raske või sügav.

Mõiste toetatud töö tähendab, et töötamine toimub toetatud vormis avatud tööturul. Kaitstud tööd tehakse kaitstud tööturul (suur juhendamisvajadus, töökoht tavaliselt puuetega inimeste töö- või päevakeskuses, töötamise kulud võivad olla suuremad kui tööst tekkiv tulu).

Vähenenud töövõimega inimesed ei ole heterogeenne grupp. Ei tohi vaadata kogu sihtgruppi kui inimesi, kes suudavad teha ainult lihtsat füüsilist tööd. Samas ei tohi vaadata kogu sihtgruppi kui inimesi, kel on nähtav puue. Üsna suur osa inimestest, keda reform puudutab, ei vaja töökohal füüsilisi kohandusi, vaid paindlikke töövorme, nt tööaja korraldust ja/või vajab teistega sama töö tegemiseks oluliselt rohkem aega.


SEADUSANDLUS

Eesti Vabariigi põhiseadus § 12 Kõik inimesed on võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida.

Võrdse kohtlemise seadus § 2 lg 2 Töötaja töölevalimisel ei tohi diskrimineerida muuhulgas puude alusel. § 11 alusel ei peeta diskirmineerimiseks puudest tuleneva erivajadusele vastava töökeskkonna loomist. Seadus näeb ette, et töötaja võtab kasutusele meetmed, mis võimaldavad puudega inimesel tööhõives osaleda, kui sellised meetmed ei põhjusta ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

Töölepingu seadus § 57 Vähenenud töövõimega inimesel on õigus saada puhkust 35 kalendripäeva. NB! Lisapäevad hüvitatakse tööandjale riigieelarvest.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus  § 101 Tööandjal on kohustus kohandada vähenenud töövõimega inimesele töökoht nii, et need vastavad tema vaimsetele ja kehalistele võimetele. NB! Töökoha kohandamisel pakub abi Eesti Töötukassa.

Sotsiaalmaksuseadus Vähenenud töövõimega inimesele kohandub sotsiaalmaksusoodustus.


TÖÖTUKASSA TEENUSED

Nõustamine ja koolitused

Töötukassa nõustab ja koolitab tööandjaid, kellel on valmisolek tööle võtta või kes on juba tööle võtnud puudega või erivajadustega inimesi, kuid vajavad teadmisi ja nõuandeid, kuidas neid toetada. Tööandjate nõustamiseks ja teavitamiseks korraldab töötukassa piirkondlikke teabepäevi, pakub individuaalset ja grupinõustamist.

Palgatoetus
Palgatoetust makstakse kuni 12 kuu eest. Tähtajalise lepingu puhul, mille kestus on vähemalt kuus kuud, makstakse palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest. Toetuse suurus on 50% palgakulust. Maksimaalselt saab toetust kehtiva töötasu alammäära ulatuses.
Töötukassa kodulehelt leiad vastused küsimustele, kuidas, millal ja kes saab palgatoetust taotleda.

Sotsiaalmaksu miinimummäära hüvitamine 

Vähenenud töövõimega on töötaja, kellele on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40% püsiv töövõimetus. Tema tööandja saab taotleda töötukassast sotsiaalmaksu soodustust.

Töökeskkonna ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmise toetus

Kui teie juures töötab või teie juurde asub tööle inimene, kes ei saa puude või vähenenud töövõime tõttu teha oma tööd ettenähtud tööruumides ja -vahenditega, aitab töötukassa muuta need talle ligipääsetavaks ja kasutatavaks. Kohandada on võimalik ka kodus asuvat töökohta.
Kui teie juures juba töötab (on hõivatud tööturuteenuste ja toetuste seaduse § 6 lg 5 punktides 3—51 nimetatud tegevustega) vähenenud töövõimega inimene, hüvitab töötukassa kohanduse mõistlikust maksumusest kuni 75%. 
Kui teie juurde asub töölepinguga tööle või teenistusse puude või vähenenud töövõimega inimene, kes oli varem arvel töötuna, kes oli saanud koondamisteate, kes õpib või on vanaduspensioniealine tööotsija, hüvitab töötukassa kuni 100% kohanduse mõistlikust maksumusest.

Koolituskulu hüvitamine

Vähenenud töövõimega töötaja töökoolituste kulud hüvitab töötukassa tööandjale 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1250 euro ulatuses). Koolitus, mille kulude hüvitamist taotletakse võib kesta kuni ühe aasta.
Veel saab tööandja taotleda „Minu esimese töökoha“ palgatoetusega tööle rakendunud noore tööalaste koolituste kulude täielikku hüvitamist, kuid mitte üle 2500 euro ulatuses kahe aasta jooksul pärast töötaja tööleasumist.
Töötaja koolituskulude hüvitamise taotlemiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos töölepingu koopiaga. Täiendavat teavet saate töötukassa tööandjate kon
sultantidelt.


Millist abi võib tööandja töötukassast veel saada?

- Abi tööle kandideerijaga suhtlemisel

Kui tööle kandideeriv inimene vajab puude või pikaajalise tervisehäire tõttu teiega suhtlemisel abi (näiteks suhtleb viipekeeles, mida te ei valda), abistab teda töötukassa juhtumikorraldaja.

- Töötajale töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutamine

Kui töötaja vajab puude või vähenenud töövõime tõttu tööülesannete täitmiseks abivahendit, annab töötukassa selle talle töösuhte ajaks tasuta kasutada, kõige rohkem kolmeks aastaks järjest. Vajaduse korral saab abivahendi kasutamise aega pikendada.

- Tugiisiku töö eest tasumine

Kui töötaja vajab tööle asudes, töökollektiivi sisse elades, tööülesannete mõistmisel või omandamisel tavalisest rohkem abi ja juhendamist, saate selleks taotleda töötukassalt tugiisikuga töötamise teenust. Tugiisik ei täida tööülesandeid töötaja eest.
Tähtajatu töö- või teenistussuhte korral saab tugiisikuga töötamise teenust kasutada kuni 1000 tunni vältel ühe aasta jooksul. Lühema kui 12-kuulise töölepingu puhul vähendatakse teenusetundide suurimat võimalikku arvu järgmist valemit kasutades: 1000/12 × tähtajalise lepingu kestus kuudes. Tugiisikuks võib olla kolleeg või sobiv inimene väljastpoolt töökohta. Töötukassa maksab tugiisikuga töötamise teenuse osutajale tasu (praegu 2,56 eurot tunnis).


RIIKLIKUD SOODUSTUSED 

Tööandjale, kes võtab tööle töövõimetuspensioni saava inimese, on ette nähtud riiklikud soodustused.
Riik maksab töötaja eest sotsiaalmaksu riigieelarves kehtestatud kuumääralt.
- Töötajale on ette nähtud seitse lisapuhkepäeva, mis hüvitatakse tööandjale riigieelarvest.
- Kui töötajal ei ole võimalik kasutada tööle jõudmiseks ühistransporti või see põhjustab tema liikumis- ja töövõime olulist vähenemist, võib tööandja ilma erisoodustusmaksu tasumata
                * hüvitada talle transpordikulud maksuvabalt,
               *  korraldada tema kodu ja töökoha vahelise transpordi.
- Vähemalt 40% töövõimetusega või määratud puude raskusastmega töötajale võib tööandja anda abivahendeid tulumaksuvabalt.
- Riiklikku pensioni saava töötaja puhul peab tööandja tasuma sotsiaalmaksu üksnes töötajale makstud tegeliku tasu pealt.
- Töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse ravikulud on tööandjale tulumaksuvabad. 


ERIVAJADUSTEGA INIMESTE LIIDUD

Erivajadustega inimeste liitutel on võrgustik ja kogemus vastava erivajadusega inimeste kaasamisel. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda 

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit

Vaimupuudega Inimeste Tugiliit

Eesti Vaegkuuljate Liit

Eesti Pimedate Liit 

Eesti Pimekurtide Liit

Eesti Diabeediliit

Eesti Epilepsialiit

Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liit

Eesti Lihashaigete Selts

Eesti Kopsuliit

NB! Nimekiri ei ole lõplik. Kui on huvi konkreetse erivajaduse kohta, soovitame uurida Eesti Puuetega Inimeste Kojast