Töövõimereform

Tööandjale võib jääda sõna „töövõimereform“ kaugeks. Talle võib tunduda, et see ei puuduta teda, sest see on riigi asi. Tegelikult on töövõimereform just tööandja asi ja ennekõike teda abistav reform.
Kuidas nii?
Kuidas muutunud olukorras toime tulla, reformi mõista ja kasumlikult rakendada?

Eestis on 1,3 miljonit elanikku, kellest rohkem kui 100 000 on vähenenud töövõimega.
Umbes 50 000 Eesti elanikku ei tööta, kuid neist omakorda pooled tahaksid seda teha.

Nii töö soovijad kui ka tööandjad saavad töövõimereformi rakendumise tulemusena kasu, sest:
- vähenenud töövõimega inimese väärtus ühiskonnas suureneb – ta saab olla organisatsioonile ja ühiskonnale kasulik ning teenida tulu;
- tööandja saab vajaliku töötaja, tehtud töö, sotsiaalse tunnustuse, brändi väärtuse kasvu jne.

See koduleht on mõeldud ennekõike tööandjatele mõtteaineks ja julgustuseks selle kohta,

  • millest alustada ning

  • kuidas olla töövõtjatele toeks küsimuste ja/või probleemide korral.

Oleme siia lehele koondanud internetis leiduva teemakohase teabe, kogemus- ja arvamuslugusid, nõuandeid ja soovitusi. Siin saad jagada ka oma kogemusi.

See on koht, kus küsida nõu ja tuge, samuti kaasamõtlemist kolleegilt, kes on vähenenud töövõimega inimestega juba koos töötanud. Pakume ka vastuseid küsimustele, mis võivad olla seotud väga üksikasjalike probleemidega. Selles aitavad meid meie partnerid Eesti Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja teised organisatsioonid, kelle poole saame vajadusel nõuande küsimiseks pöörduda.

„Igal inimesel, kes suudab ja tahab töötada, peab see võimalus Eestis olemas olema, kas või väikese koormusega,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar 23. novembril 2016 Eesti Töötukassa seminaril „Erivajadusega inimene — tööandja võimalus“. Oma ettekandes „Olukorrast tööjõuturul: kas vähenenud töövõimega inimesed on lahendus töökäte puuduse probleemile?“ selgitas ta: „Eesti probleem on see, et meil ei ole piisavalt inimesi. Töövõimereform seda probleemi üksi ei lahenda, see on reaalsus. Kuid see ei tähenda, et vähenenud töövõimega inimeste tööturule kutsumine oleks vale või mõttetu. Vastupidi, iga inimene on oluline“.

Töövõimereform on seni kehtinud mõtteviisi muutus ning passiivselt toetuse maksmiselt liigume põhimõttele, et ennekõike peab igal inimesel olema võimalus oma võimete kohaselt olla aktiivselt kaasatud töö- ja ühiskonnaellu. Muudatuste peamine eesmärk on toetada töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida töö ja tööl püsida. 

Töövõimereform puudutab ühiskonnas paljusid osapooli, ennekõike aga vähenenud töövõimega inimesi, kelle jaoks muutub seni kehtinud süsteem täielikult. Vanalt süsteemilt üleminek uuele toimub järk-järguliselt 2021 aasta lõpuni.

Tööandjatele tähendab see võimalust leevendada töökäte puudust ning järk-järgult kaasata oma tegevusse üha enam vähenenud töövõimega inimesi. 

Neid, kes on juba kaasanud vähenenud töövõimega inimesi tööellu, ja kes plaanivad seda teha, liidab võrgustikuks tööandjate ühisus

 

 

Mis on töö vähenenud töövõimega inimese jaoks? 

Vaata Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja Tom Rüütli sõnumit.

     

 

Vähenenud töövõimega inimese palkamine eeldab avatust.

Vähenenud töövõimega inimesed on tööandjale väärtus.

Vaata Estonia Klaverivabrik AS ja Margon OÜ kogemuslugu.