fbpx

Töö kohandamine

Töö kohandamine on tööülesannete, töötingimuste, töövahendite ja töökoha muutmine töövõimekaoga töötaja vajadustele ja eripäradele vastavaks, et töötaja saaks parimal võimalikul viisil kasutada oma oskusi ja teadmisi ning olla produktiivne. Tööd kohandades saab tööandja säilitada pädevaid töötajaid ning leida vajadusel juurde häid töötajaid. Puudega töötajatele kohanduste tegemine võib aidata parandada ka üldist õhustikku töökohal, sest töötajad hindavad tööandja valmisolekut töötajatesse panustada.

Mõistlike kohanduste tegemine on tööandja kohustus ja töötaja õigus. Samas pakub riik tööandjale oskusteavet sobivate lahenduste leidmiseks ja rahalist tuge kulukate kohanduste juurutamiseks.

Lisaks sellele, et mõistlikud kohandused on vajalikud inimese tööpotentsiaali paremaks ära kasutamiseks, tuleneb mõistlike kohanduste tegemise nõue ka võrdse kohtlemise seadusest (VõrdKs). VõrdKs §11 lg 2 ütleb, et tööandja rakendab asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel töökohale pääseda, töös osaleda ja edutust või koolitust saada, kui sellised meetmed ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. §11 lg 3 järgi võetakse ebaproportsionaalselt suurte kulutuste tuvastamisel arvesse tööandja rahalisi ja muid kulusid, ettevõtte suurust ning nende riikliku rahastamise või teistest allikatest rahastamise võimalust. Kuna vähenenud töövõimega inimestele töö juures vajalike kohanduste finantseerimiseks on võimalik saada toetust töötukassast, võetakse see kulude suuruse määramisel arvesse*. Tööandja ei pea võimaldama vähenenud töövõimega inimestele abivahendeid, mille tavapärasel juhul töötaja soetaks endale ise, nt lugemisprillid, kuulmisabivahendid. Enamikul juhtudel ei ole kohandused aga sugugi kulukad, vaid lihtsad töökorralduslikud muudatused.

Mõistlike kohandustena võib käsitelda näiteks järgmisi (NDA, 2018):

  • Paindlik tööaeg (tööaeg algab hiljem ja lõppeb hiljem)
  • Töökohustuste asendamine, üle vaatamine, et asendada neid, mis ei ole jõukohased
  • Töökoha füüsiline kohandamine nagu rambi paigaldamine, tualettruumide kohandamine vmt
  • Inimese töötamise koha kohandamine (nt laua ja tooli asendamine)
  • Abistavate tehnoloogiate kasutuselevõtt või töövahendite kohandamine nagu nt spetsiaalne klaviatuur, ekraanilugeja
  • Tööprotsesside muutmine – dokumentide loomine alternatiivses formaadis
  •  Viipekeele tõlk

Inimese oskus oma puude või vähenenud töövõimega ise toime tulla ja tööandja vajadus kohanduste ning nende uuendamise järele sõltub sellest, kas töövõime vähenemine on:

  1. välja kujunenud elu jooksul või olnud juba sünnist saati. Ning kui see on kujunenud elu jooksul, siis kui kaua aega tagasi. Kui see on kujunenud juba mõnda aega tagasi, siis on ka inimese enda toimetulekuoskus ja teadlikkus piirangutest parem;
  2. püsiv või ajutine;
  3. progresseeruv, stabiilne või paranev.

Võttes arvesse seda, et vähenenud töövõimega inimestel on endal tavaliselt ettekujutus, milliseid kohandusi on vaja, on mõistlik enne kohanduste paika panemist inimesega konsulteerida. Juhtudel, kus inimene ise täpselt ei tea, millised oleksid paremad lahendused, tasub konsulteerida töötukassa nõustajate ja konsultatnidega, puuetega inimeste ühendustega ja Eesti Personalijuhtimise Ühingu PAREga, kellel on laialdasem kokku­puude erinevate kohanduste kaasustega ning ülevaade võimalikest lahendustest. Sõltuvalt tervise­piirangute iseloomust võib olla vajalik tehtud kohandusi varem või hiljem üle vaadata ja hinnata nende jätkuvat asjakohasust ja vajadust.

Tööandja jaoks on vajalik, et kõik töötajad oleksid ühtemoodi teadlikud kohanduste võimalusest ja tingimustest, millal kohandused tehakse, et töötajad oskaksid vajadusel kohandusi küsida. Selleks on vajalik panna paika kohanduste küsimise ja võimaldamise süsteem ning teavitada sellest kõiki olemas­olevaid ja uusi töötajaid.

* Kohandusi kompenseeritakse, kui töötaja töösuhe on tähtajatu või tähtajaga vähemalt kolm aastat. Hüvitist saab taotleda üks kord kolme aasta jooksul ühe töötaja kohta. Töötu tööle võtmisel 50-100%, töötava inimese töötamise jätkamisel 75% (töötukassa koduleht).

  1. Märka kohandamise vajadust ja olukordi, kus tööaja produktiivsust saab parandada töötingimusi kohandades. Samuti julgusta oma töötajaid ise rääkima sellest, millised oleksid neile sobivad töötingimused, mis aitaksid neil oma tööd paremini ja tulemuslikumalt teha.
  2. Reageeri kiirelt. Kui töötaja vajab kohandust, tegele sellega kiiresti. Kohanduste abiga panustab erivajadusega töötaja ettevõttesse tõhusamalt ja toob rohkem tulu. Kohandustega venitamisel langeb töötaja motivatsioon ja ettevõtte juhina kaotad väärtuslikku aega ja tulu.
  3. Konsulteeri töötajaga. Räägi töötajaga läbi, millised probleemid tal tööülesannete täitmisel tekivad, millised neist tulenevad tema puudest ning milliseid kohandusi ta vajab. Vajadusel kaasake töötaja esindaja, näiteks töötaja usaldusisik või töökeskkonna volinik. Võid soovitada töötajal konsulteerida oma arstiga, kes võib aidata leida kõige sobilikumaid lahendusi töökohandamiseks.
  4. Küsi nõu asjatundjatelt. Kui koos ettevõtte töötajate ja  spetsialistidega,  sh töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku, töötervishoiu arstiga koos sobivat kohandust ei leia, siis küsi nõu asjatundjatelt. Erinevates olukordades kasutatavate kohandustega saab tutvuda internetis (inglise keeles). Nõu võivad anda Tööandjate ühisuse ettevõtted, kellel on praktiline kogemus vähenenud töövõimega inimestega. Tööandjate nõustamisega tegeleb ka Töötukassa. Nemad on selle valdkonna asjatundjad ja saavad õige lahenduse leidmisel abistada.
  5. Vali kõige mõjusamad ja tõhusamad kohandused. Asjakohaste kohanduste leidmiseks analüüsi töötaja kõiki töötingimusi, sh tööülesandeid, töökorraldust ja töökeskkonda.  Terviklik ülevaade aitab tuvastada takistused, millega tegelemine aitab töötajal tulemuslikumalt töötada. Koostöös töötajaga vali selline kohandus, mis on kõige mõjusam ja vähem kulukas.
  6. Kohandamise kulud. Üldjuhul ei ole kohandamised kulukad. Samas võivad üksikutel juhtudel kaasneda kohandamisega ebaproportsionaalsed kulud, mida tööandja ei jaksa kanda. Mõistlike kohanduse valimisel kaalu, kas kohandamine on mõjus ja kas selle rakendamine on praktiline, kui suured on kulud, millised on organisatsiooni ressursid, millist tuge on võimalik väljast poolt saada. Kulude hindamisel arvesta sellega, et riik pakub teenuseid ja toetusi vähenenud töövõimega töötajale, ning teatud juhtudel hüvitab tööruumide ja töövahendite kohandamise kulu.
  7. Informeeri töötajat asjade käigust. Kui kohanduse rakendamine võtab aega, informeeri töötajat, millal võib rakendamist oodata. Sellega näitad töötajale, et hoolid temast, hoiad motivatsiooni ja lood usaldust.
  8. Jälgi olukorda. Kohandamiste tegemise järel jälgi koos töötajaga, kuivõrd see aitab töötajal tulemuslikumalt töötada. Kui näed, et kohandus ei ole tõhus, aruta olukord töötajaga ja vajadusel spetsialistidega uuesti läbi.
  9. Suhtle avatult ja selgelt. Mõistev ja selge suhtlus tööandja ja töötaja vahel on vajalik töösuhetes üldiselt ja töötingimuste kohandamisel eriti. Pange olulised kokkulepped kirja, nii ennetate arusaamatusi ja üksteisest möödarääkimist ning saate tõsikindlamalt veenduda, et saate ootustest ja võimalustest ühte moodi aru.
  10. Teavita töötajaid ja nende esindajaid. Selgita kohanduste tegemise head tava kõigile töötajatele. Sealhulgas selgita töötajatele, et puudega inimestele sobivate töötingimuste pakkumine ei ole eeliste andmine, vaid võrdsete võimaluste loomine.

  1. Kui sinu ettevõttes on töökeskkonnaspetsilist ja töökeskkonnavolinik, siis aruta töötingimuste kohandamise vajadust ja võimalusi esmalt nendega, sest nemad tunnevad töökeskkonda sinu ettevõttes kõige paremini. Küsige täiendavat arvamust ka oma töötervishoiuarstilt ja töötervishoiuteenuse osutajalt.
  2. Tööandjate ühisus koondab ettevõtteid, kellel on praktiline kogemus vähenenud töövõimega inimestega. Ühisusse kuuluvad tööandjad saavad teiega jagada oma kogemusi ja anda nõu.
  3. Kui sul tekib küsimusi, millised on tööandja kohustused ja töötaja õigused töötingimuste kohandamisel, siis küsi nõu Tööinspektsioonilt. Kui sa vajad nõu, milliseid kohandamisi võiks töötajale pakkuda, siis küsi nõu Töötukassast või Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest.

Kui sa vajad kulukate kohanduste tegemiseks rahalist abi, siis aruta võimalusi Töötukassaga ja Maksu- ja Tolliametiga.

  1. Töö kohandamine vähenenud töövõimega inimesele on tööandja kohustus (töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 18võrdse kohtlemise seadus § 11).
  2. Tööandja kohustus on piiratud – tööandja peab tegema konkreetsel juhul vajalikke kohandusi, millega ei kaasne ebaproportsionaalseid kulutusi (võrdse kohtlemise seadus § 11töölepingu seadus 88). Kui töötaja ei ole 4 kuu jooksul tulnud toime tööülesannetega vaatamata töö kohandamisele, on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt lõpetada (töölepingu seadus § 88).
  3. Tööandjal tuleb kohandused teha oma kuludest. Ebaproportsionaalselt suurte kulutuste tuvastamisel arvestatakse tööandja rahalisi ja muid kulusid, asutuse või ettevõtte suurust ning nende riikliku rahastamise või teistest allikatest rahastamise võimalust (võrdse kohtlemise seadus § 11).
  4. Kohanduste tegemiseks pakub riik tööandjale soodustusi ja toetusi.
    Soodustused: Erisoodustuseks ei loeta töötajale, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime või kellele on määratud puude raskusaste, abivahendite andmiseks tehtud kulutusi kuni 50% ulatuses talle selle aasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksustatud summast.
    Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. (tulumaksuseadus § 48)
    Toetused: Eesti Töötukassa hüvitab tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist 50 kuni 100 protsenti töökoha ja -vahendi kohandamise maksumusest, lähtuvalt puudest tingitud takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest (tööturuteenuste ja toetuste seadus § 21). Eesti Töötukassa sõlmib puudega isiku tööandjaga puudega isikule töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmiseks halduslepingu (tööturuteenuste ja toetuste seadus § 22). Samuti sõlmib Eesti Töötukassa puudega isiku tööandjaga halduslepingu puudega isikule tugiisiku võimaldamiseks (tööturuteenuste ja toetuste seadus § 23).
  5. Tööandjal on õigus saada Töötukassalt ja Tööinspektsioonil konsultatsiooni kohandatud ja töövõimekadu arvestava töö, töötingimuste ja töökeskkonna küsimustes.