Tööandjate Ühisus koondab tööandjaid, kes lubavad, et kohtlevad vähenenud töövõimega inimesi võrdselt teistega. Selleks ei pea ettevõttes tingimata töötama mõni vähenunud töövõimega inimene. Loeb ettevõtte mõtteviis ja suhtumine, et kandideerimisel on olulised kompententsid, kuid vähenenud töövõimega inimene ei ole oma erivajaduse tõttu kõrvale jäetud. Rohkem saab lugeda Tööandjate Ühisuse teemalehelt Samal lehel saab esitada ka liikmetaotluse. Tööandjate Ühisusega liitumine ei too kaasa rahalisi kohutusi. Liikmena on võimalik osaleda võrgustiku kohtumistel, mis käsitlevad vähenenud töövõimega töötajatega seonduvaid teemasid, vahetatakse kogemusi ja külastatakse erinevaid ettevõtteid parimate praktikate jagamiseks. Samuti on võimalik liita Tööandjate Ühisuse märgis oma ettevõtte turundusmaterjalidele, et anda hoogu tööandja brändingule. Tänaseks on liitunud 26 ettevõtet erinevatest tegevusvaldkondadest.
Soovitame uurida Ühisuse teemalehte ning kui tekib küsimusi, võtta ühendust kart@pare.ee või 5170803.

Eestis suureneb struktuurne tööjõupuudus ja vähenenud töövõimega inimeste senisest suurem tulek tööjõuturule aitaks seda leevendada. Nende palkamine eeldab tööandjalt avatust ja eelarvamuste seljatamist, kuid annab vastu pühendunud ja hea töötaja. Tööjõupuuduse ajal on uus normaalsus, et tööandja kohandub inimese vajaduste järgi olenemata sellest, kas töötaja on vähenenud töövõime või mõne muu erisooviga. Nutikas tööandja asetab end uude rolli juba praegu.
Vähenenud töövõimega inimese palkamine
– aitab leevendada tööjõupuudust;
– toetab ettevõtte head mainet ja on osa vastutustundlikust ettevõtlusest;
– toob meeskonda head töötajad, kellel on oskused, isikuomadused ja ka kogemused, mida tööandja vajab;
– suurendab kollektiivi mitmekesisust ja mõistvust, mis viib paremate tulemusteni.

Mõtle läbi tööülesanded, nende täitmise protsess, töövahendid ja -korraldus. Ole avatud uutele lähenemisviisidele ja võimalustele seda tööd teha. Kas seda tööd saab jagada, teha osaajaga, kaugtööna, paarilisega või muul moel? Mis on selle töö puhul kõige kriitilisemad momendid töö tulemuse ja töö ohutuse vaates? Millised pädevused peavad olema selleks, et tööle asuda, ja milliseid saab omandada tööle asudes? Nüüd, kui sa oled tööd analüüsinud, on paras aeg pöörduda töötukassa nõustaja poole. Temaga koos leiad oma organisatsioonile parima lahenduse.

Natuke aega kulub tõesti selleks, et mõelda enda jaoks läbi tööprotsess ja -korraldus. Seejärel pöördu juba töötukassasse, kust võid saada palgatoetust, sotsiaalmaksusoodustust, abi tööruumide ja –vahendite kohandamise kohta ning vajaduse korral töötaja koolituse toetust.

Kui töötajal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, on tal õigus saada tavalise 28 kalendripäeva asemel 35 kalendripäeva põhipuhkust (töölepingu seadus §57). Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga.
28 kalendripäeva ületava puhkusetasu osa hüvitatakse riigieelarvest, selleks peab tööandja esitama isiku kohta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates isiku puhkuse kasutamise kuust taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Puhkusetasu arvutatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” §-s 4 sätestatud korras.

Töölepingu tohib töötajaga lõpetada üksnes töölepingu seaduse alusel.
Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu, on tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Puudega inimestele erisusi tehtud ei ole, aga keelatud on töötaja koondamine tema puude tõttu või selle alusel koondatavate väljavalimine.
Kui tööandja ütleb töölepingu üles erakorraliselt majanduslikel põhjustel, peab ta arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Ei tohi koondada puude tõttu ega valida koondatavaid sellel alusel.
Tööandja on kohustatud andma oma ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata samas ettevõttes sobival tööl. Seega ei tohi automaatselt töölepingut lõpetada, kui töötaja terviseseisund on muutunud, vaid töötajale tuleb pakkuda võimetekohast tööd, kui selline võimalus on olemas.

Kellelt taotleda sotsiaalmaksu soodustust? 
Eesti Töötukassalt.

Kelle eest?
Töötaja eest,
– kes on vähenenud töövõimega, st kellele on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40% püsiv töövõimetus;
– kelle tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja ning
– kes töötab tööandja juures töölepingu alusel (riik ei maksa sotsiaalmaksu töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest).

Kui tihti tuleb taotleda?
Taotlus on vaja esitada üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Taotluse saab esitada posti teel aadressil Lasnamäe 2, 11412 Tallinn, digiallkirjastatuna e-posti teel,  töötukassa maakondlikus osakonnas või e-töötukassas.

Kuna töövõime vähenemine tuvastatakse kindlaks perioodiks, siis millega tuleb tööandjal arvestada?
Erijuhtude sotsiaalmaksu maksmise periood on seotud kehtiva vähenenud töövõime otsuse perioodiga. Seega, kui lõpeb töötajale määratud vähemalt 40% püsiva töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime periood, lõpeb ka sotsiaalmaksu hüvitamise periood. Selleks et hüvitada tööandjale vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaks ka uuel perioodil, tuleb tööandjal esitada uus taotlus.

Kuidas tööandja saab teada, et erijuhtude sotsiaalmaksu maksmise periood on lõppemas?
Töötukassa teavitab tööandjat sellest veidi enne iga otsuse perioodi lõppemist e-posti teel.

Kas taotluse saab esitada tagasiulatuvalt?
Tagasiulatuvalt taotlust esitada ei saa. See tähendab, et töötaja eest riigile sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse töötukassale taotluse esitamise päev. See ei saa olla varasem kui töösuhte alguse päev või töötaja osalise või puuduva töövõime või vähemalt 40% püsiva töövõimetuse tuvastamise päev.

Millises summas sotsiaalmaksu hüvitatakse?
Riik maksab vähenenud töövõimega töötaja eest töötukassa kaudu sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt. Tööandja maksab sellise töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab seda kuumäära, mis on töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks.

Kui töötasu on kuumäärast väiksem, kas siis tuleb sotsiaalmaksu maksta ikka kuumääralt?
Jah. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt ta töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt, sh vähenenud töövõimega töötaja eest. Lihtsalt vähenenud töövõimega töötaja puhul hüvitab selle kulu töötukassa.

Millal hüvitab töötukassa sotsiaalmaksu tööandjale?
Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Evelyn Tõnnop (Rimi): Ma ütleks, et ettevõtte seisukohalt ei olegi raskusi. Nad saavad osaleda meie igapäevases töös ja osaleda kõikidel üritustel koos kuuljatega. Tööandja saab toetusena sotsiaalmaksu soodustust ja lisapuhkusepäevade kompensatsiooni.

Egne Kurvits (Rimi): Et vähenenud töövõimega inimene tööle võtta, on ennekõike vaja palju kannatust ja tahtmist. Õnneks on paljud Rimi kaupluste juhid nii suure tahtmisega, et suudavad leida aega ja pühendumist, mida need inimesed sisseelamisel vajavad. Üle tuleks saada hirmust, et erivajadusega töötajaga on keeruline ja tal on palju suhtlemisprobleeme. Loomulikult tuleb tema värbamisel arvestada mõningate lisanduvate riskiteguritega. Seetõttu on Rimis koostatud riskianalüüs, mis keskendub just erivajadustega töötajate tööle. Lisakulutustena võiks esile tuua kurtide töötajate puhul viipekeele tõlketeenuse (nt väljaõppel, arenguvestlustel, koolitustel), kommunikatsioonimaterjalide (nt rinnamärgid, sildid, kleebised) ja riskianalüüsi koostamise kulud.

Egne Kurvits (Rimi): Vähenenud töövõimega inimesed on väga tublid ja lojaalsed töötajad, keda meil on rakendanud mitmeti. Aeg on näidanud, et näiteks kuulmispuudega töötaja saab ideaalselt hakkama ka kassatööga. Intellekti ja vaimupuudega töötajad tulevad suurepäraselt toime kärupaigaldaja tööga, liikumispuudega töötajaid saame rakendada kassatööl jne.

Anni Raigna (Tööinspektsioon): Esmalt tuleb tööandjal analüüsida ja hinnata töökeskkonnaga seonduvaid ohutegureid ehk läbi tuleb viia töökeskkonna riskianalüüs. Seejärel tuleb mõelda sellele, kas töökeskkonnas on konkreetse töötaja erivajadusest või eripärast tulenevalt täiendavaid ohtusid.
Vaegkuulja puhul tuleb arvestada sellega, et ta ei kuule kas osaliselt või täielikult töökeskkonnas esinevaid helisid. Seega ta ei pruugi kuulda tootmises liikuvaid tõstukeid, ohumärguandeid ja hädasignaale. Töötajale tuleks leida selline töökoht, kus ta saaks tööd teha ja liikuda rahulikult nii, et ei oleks ohtu tõstukitega või muu taolisega kokku põrgata. Samuti tuleb mõelda sellele, kuidas saab vaegkuulja infot ohumärguannete kohta – näiteks tuletõrje alarmi kohta. Heaks alternatiiviks on näiteks hoiatustuled, mis annavad ohust visuaalselt märku.
Kindlasti tuleb töötajale enne tööle asumist viia läbi korralik tööohutus- ja töötervishoiu alane juhendamine ja väljaõpe. Vajadusel tuleb juhendada ka teisi töötajaid, kui nende jaoks tööprotsesside või ohutuse kohapealt midagi muutub. Näiteks kui tööandja eeldab, et hädaolukorrast annavad vaegkuuljale märku teised töötajad ning aitavad tal evakueeruda, siis tuleb sellest teisi töötajaid ka teavitada.
Oluliseks küsimuseks on ka suhtlemise teema – kuidas saab töötaja suhelda nii tööandjaga kui kaastöötajatega (kas vaegkuulja loeb huultelt, kas ettevõtte sees on olemas viipetõlk, kas vajadus on ettevõtte välise viipetõlgi järele). Tööandja saab töötaja sisse elamist paremini toetada olles paindlik ja küsides töötajalt endalt, millised on murekohad ning millist abi töötaja vajab. Näiteks võivad kuulmisaparaadi kandjatel võimenduda teatud töökeskkonnas esinevad helid, mis võivad tekitada ebamugavustunnet ja üleliigset stressi.

Külliki Bode (Eesti Töötukassa): Selleks, et osalise töövõimega inimene saaks töövõimetoetust, peab ta kas töötama, õppima, tööd otsima vm aktiivsusmeedet täitma. Täpsemalt on kirjeldatud need tingimused siin: https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/toovoimetoetuse-saamise-tingimused. Seega ei ole üldse oluline, millise koormusega inimene tööd teeb.