KKK ja nõustamine

Kui sul on tekkinud küsimusi vähenenud töövõimega inimese töölevõtmise, töö korraldamise, meeskonna häälestamise või muu sellise teema kohta, on tööandjate ühisus võrgustik, kus on sellised kogemused juba olemas. Seal saab teiste organisatsioonidega neil teemadel arutleda ja nõu küsida.

Ekspertidena oleme kaasanud pikaajalise erialse töökogemusega inimesi:
Ene Olle - Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE tegevjuht, ta on personalijuhtimise valdkonnas tegev ligi 20 aastat, omab 7 taseme personalijuhi kutsetunnitust ning on lõpetanud majandusõiguse eria;
Helo Tamme - ISS Eesti Baltikumi personalijuht, ta omab 7 taseme personalijuhi kutsetunnistust ning omab rikkalikku kogemustepagasit vähenenud töövõimega inimeste palkamisel. ISS Eestis töötab täna umbes 250 vähenenud töövõimega töötajat.
Külliki Bode - Eesti Töötukassa, tööandjate nõustamise peaspetsialist. Tööandjate nõustamisega erinevate erivajaduste osas olen tegelenud aastast 2002. Lisada võib ka seda, et olen ka Eesti Vaegkuuljate Liidu tegevjuht.

Küsimustele vastavad ka tööandjate ühisususega liitunud organisatsioonide kogemustega asjatundjad. Lisaks kaasame mitmesuguseid eksperte sõltuvalt teemast. Su küsimustele on valmis vastama oma ala asjatundjad Eesti Töötukassast ja Eesti Puuetega Inimeste Kojast – vajaduse korral leiame just sinu küsimusele parima asjatundja nõu.

Esita oma küsimus või mõte, mida sooviksid kogemusega kolleegidega arutada. Me võtame sinuga ühendust ja leiame asjatundja või kogemuse jagaja.

Esita oma küsimus SIIN


Küsimused - vastused

Mis kasu saab vähenenud töövõimega inimese palkamisest tööandja?

Ene Olle (PARE): Eestis suureneb struktuurne tööjõupuudus ja vähenenud töövõimega inimeste senisest suurem tulek tööjõuturule aitaks seda leevendada. Nende palkamine eeldab tööandjalt avatust ja eelarvamuste seljatamist, kuid annab vastu pühendunud ja hea töötaja. Tööjõupuuduse ajal on uus normaalsus, et tööandja kohandub inimese vajaduste järgi olenemata sellest, kas töötaja on vähenenud töövõime või mõne muu erisooviga. Nutikas tööandja asetab end uude rolli juba praegu.
Vähenenud töövõimega inimese palkamine
- aitab leevendada tööjõupuudust;
- toetab ettevõtte head mainet ja on osa vastutustundlikust ettevõtlusest;
- toob meeskonda head töötajad, kellel on oskused, isikuomadused ja ka kogemused, mida tööandja vajab;
- suurendab kollektiivi mitmekesisust ja mõistvust, mis viib paremate tulemusteni.


Meil on vaba ametikoht ja töötajat ei ole lihtne leida. Mõtlesime proovida koostööd vähenenud töövõimega inimesega. Millest alustada?

Ene Olle (PARE): Mõtle läbi tööülesanded, nende täitmise protsess, töövahendid ja -korraldus. Ole avatud uutele lähenemisviisidele ja võimalustele seda tööd teha. Kas seda tööd saab jagada, teha osaajaga, kaugtööna, paarilisega või muul moel? Mis on selle töö puhul kõige kriitilisemad momendid töö tulemuse ja töö ohutuse vaates? Millised pädevused peavad olema selleks, et tööle asuda, ja milliseid saab omandada tööle asudes?
Nüüd, kui sa oled tööd analüüsinud, on paras aeg pöörduda töötukassa nõustaja poole. Temaga koos leiad oma organisatsioonile parima lahenduse. 


Arvan, et erivajadusega inimese töölevõtmine tähendab lisakulusid väljaõppele, töö kohandamisele ja töövahenditele. See kõik on ju suur aja- ja rahakulu?

Ene Olle (PARE): Natuke aega kulub tõesti selleks, et mõelda enda jaoks läbi tööprotsess ja -korraldus. Seejärel pöördu juba töötukassasse, kust võid saada palgatoetust, sotsiaalmaksusoodustust, abi tööruumide ja –vahendite kohandamise kohta ning vajaduse korral töötaja koolituse toetust. 


Kui pikk on vähenenud töövõimega töötaja puhkus?

Ene Olle (PARE): Kui töötajal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, on tal õigus saada tavalise 28 kalendripäeva asemel 35 kalendripäeva põhipuhkust (töölepingu seadus §57). Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga.
 28 kalendripäeva ületava puhkusetasu osa hüvitatakse riigieelarvest, selleks peab tööandja esitama isiku kohta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates isiku puhkuse kasutamise kuust taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Puhkusetasu arvutatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” §-s 4 sätestatud korras.


Kas vähenenud töövõimega inimestel on töösuhte lõpetamisel seaduse alusel lisakaitse?

Töölepingu tohib töötajaga lõpetada üksnes töölepingu seaduse alusel. 
Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu, on tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Puudega inimestele erisusi tehtud ei ole, aga keelatud on töötaja koondamine tema puude tõttu või selle alusel koondatavate väljavalimine. 
Kui tööandja ütleb töölepingu üles erakorraliselt majanduslikel põhjustel, peab ta arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Ei tohi koondada puude tõttu ega valida koondatavaid sellel alusel.
Tööandja on kohustatud andma oma ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata samas ettevõttes sobival tööl. Seega ei tohi automaatselt töölepingut lõpetada, kui töötaja terviseseisund on muutunud, vaid töötajale tuleb pakkuda võimetekohast tööd, kui selline võimalus on olemas.


Mida on oluline teada vähenenud töövõimega inimese eest sotsiaalmaksu hüvitamisest (st erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisest)?

Kellelt taotleda sotsiaalmaksu soodustust? 
Eesti Töötukassalt.

Kelle eest?
Töötaja eest,
- kes on vähenenud töövõimega, st kellele on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40% püsiv töövõimetus;
- kelle tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja ning
- kes töötab tööandja juures töölepingu alusel (riik ei maksa sotsiaalmaksu töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest).

Kui tihti tuleb taotleda?
Taotlus on vaja esitada üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Taotluse saab esitada posti teel aadressil Lasnamäe 2, 11412 Tallinn, digiallkirjastatuna e-posti teel,  töötukassa maakondlikus osakonnas või e-töötukassas

Kuna töövõime vähenemine tuvastatakse kindlaks perioodiks, siis millega tuleb tööandjal arvestada?
Erijuhtude sotsiaalmaksu maksmise periood on seotud kehtiva vähenenud töövõime otsuse perioodiga. Seega, kui lõpeb töötajale määratud vähemalt 40% püsiva töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime periood, lõpeb ka sotsiaalmaksu hüvitamise periood. Selleks et hüvitada tööandjale vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaks ka uuel perioodil, tuleb tööandjal esitada uus taotlus.

Kuidas tööandja saab teada, et erijuhtude sotsiaalmaksu maksmise periood on lõppemas?
Töötukassa teavitab tööandjat sellest veidi enne iga otsuse perioodi lõppemist e-posti teel.

Kas taotluse saab esitada tagasiulatuvalt?
Tagasiulatuvalt taotlust esitada ei saa. See tähendab, et töötaja eest riigile sotsiaalmaksu maksmise kohustuse tekkimise päevaks loetakse töötukassale taotluse esitamise päev. See ei saa olla varasem kui töösuhte alguse päev või töötaja osalise või puuduva töövõime või vähemalt 40% püsiva töövõimetuse tuvastamise päev.

Millises summas sotsiaalmaksu hüvitatakse?
Riik maksab vähenenud töövõimega töötaja eest töötukassa kaudu sotsiaalmaksu endiselt selleks kehtestatud kuumääralt. Tööandja maksab sellise töötaja eest sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab seda kuumäära, mis on töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks.

Kui töötasu on kuumäärast väiksem, kas siis tuleb sotsiaalmaksu maksta ikka kuumääralt?
Jah. Kui töötaja tegelik palk on kuumäärast väiksem (nt ta töötab osaajaga), maksab töötukassa tema eest sotsiaalmaksu ikkagi arvestatuna kuumääralt, sh vähenenud töövõimega töötaja eest. Lihtsalt vähenenud töövõimega töötaja puhul hüvitab selle kulu töötukassa.

Millal hüvitab töötukassa sotsiaalmaksu tööandjale?
Töötukassa kannab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti kontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.


Millised raskused tekivad tööandjale kuulmispuudega inimese värbamisel?

Evelyn Tõnnop (Rimi): Ma ütleks, et ettevõtte seisukohalt ei olegi raskusi. Nad saavad osaleda meie igapäevases töös ja osaleda kõikidel üritustel koos kuuljatega. Tööandja saab toetusena sotsiaalmaksu soodustust ja lisapuhkusepäevade kompensatsiooni. 


Kas vähenenud töövõimega inimestele kulub rohkem ressursse (näiteks eriväljaõppele)?

Egne Kurvits (Rimi): Et vähenenud töövõimega inimene tööle võtta, on ennekõike vaja palju kannatust ja tahtmist. Õnneks on paljud Rimi kaupluste juhid nii suure tahtmisega, et suudavad leida aega ja pühendumist, mida need inimesed sisseelamisel vajavad. Üle tuleks saada hirmust, et erivajadusega töötajaga on keeruline ja tal on palju suhtlemisprobleeme. Loomulikult tuleb tema värbamisel arvestada mõningate lisanduvate riskiteguritega. Seetõttu on Rimis koostatud riskianalüüs, mis keskendub just erivajadustega töötajate tööle. Lisakulutustena võiks esile tuua kurtide töötajate puhul viipekeele tõlketeenuse (nt väljaõppel, arenguvestlustel, koolitustel), kommunikatsioonimaterjalide (nt rinnamärgid, sildid, kleebised) ja riskianalüüsi koostamise kulud.


Kas vähenenud töövõimega töötaja on tavatöötajast lojaalsem?

Egne Kurvits (Rimi): Vähenenud töövõimega inimesed on väga tublid ja lojaalsed töötajad, keda meil on rakendanud mitmeti. Aeg on näidanud, et näiteks kuulmispuudega töötaja saab ideaalselt hakkama ka kassatööga. Intellekti ja vaimupuudega töötajad tulevad suurepäraselt toime kärupaigaldaja tööga, liikumispuudega töötajaid saame rakendada kassatööl jne.