Kutseeksamite kogemused

Kadri Lääne seitse soovitust personalitöö valdkonna kutse taotlejale loe SIIT

---

Helo Tamme, PARE juhatuse liige,  annab ajakirja Personali Praktik (november 2015) veergudel nõu kuidas enda konkurentsivõimet kasvatada. Tööportaali CVKeskus turundusjuht Henry Auväärt kohaselt on nende andmebaasis tööotsijaid, kes soovivad personalitöö valdkonnas tööd leida või omavad varasemat erialast töökogemust pea 30000, kellest enam kui 6000 sooviks end näha personali-/värbamisjuhti ametikohal. „Võrreldes teiste kategooriatega on personalivaldkond üks kõrgema kandideerijate arvuga valdkondi.“ Aitab kutsetunnitus. Lisaks sellele, et kutsetunnistus annab kandideerides lisaboonust, aitab kutseeksami sooritajal saada ülevaate enda olemasolevastest ja puuduvatest kompetentsidest ja seeläbi planeerida nii oma arengut kui ka karjääri. Tervikartikkel SIIN

---

Maria Kütt, PARE juhatuse liige, annab ajakirja Personali Praktik (detember 2015) veergudel, kus räägib personalivaldkonnas töötava inimese arenguteedest (artikkel tervikuna siin), järgmised 4 soovitust personalitöötaja enesearenguks:

  1. Ole uudishimulik, avarda teadlikult oma silmaringi – Kuidas meie ettevõte töötab? Mis toimub teistes ettevõtetes? Kuidas teised personaliinimesed töötavad? Mida teadlased meie valdkonnas praegu uurivad?
  2. Panusta valdkonna arengusse, osale erialaliitude töös – kust ma leian uusi kontakte? Kelle käest ma saan abi küsida? Millised koolitused oleksid kasulikud? Kas teistel on samad küsimused?
  3. Jaga kogemust teistega, süstematiseeri oma tegevus – kuidas mina asju teen? Kust ma nende mõtete peale tulin? Miks me teen just nii? Mida oleks sellest õppida minul endal ja teistel?
  4. Mine kutseeksamile, hangi tagasisidet – Mida ma igapäevaselt teen? millised on minu saavutused? Mis on minu tugevused? Kuidas saaks veel paremini?

 

OMA KUTSEEKSAMI KOGEMUST JAGAVAD:

Egle Saska, Tallinna Sadama personalijuht - personalijuht tase 7

Miks otsustasid kunagi kutseeksamit teha?

10 aastat tagasi oma esimesele kutseeksamile minnes soovisin end proovile panna. Kuna kutseeksam oli tol ajal veel suhteliselt uus asi, oli veidi ka uudishimu ja põnevust.

Kas ja mida on kutsetunnistus Sulle andnud?

Tagasisidet ja väärtuslikke mõtteid oma karjääri planeerimisel. Kutsetunnistusest on olnud abi personalitöö valdkonda esindades ja rahvusvahelises erialases suhtlemises. Mujal maailmas peetakse sellistest sertifikaatidest kõvasti lugu.

Miks on personalitöötajal vajalik/kasulik kutseeksamit teha?

Igal personalitöötajal aitab see seada fookust ja planeerida oma karjääri. Kui teha või soovida teha personalitööd rahvusvahelises organisatsioonis, siis on kutsetunnistusel oluline väärtus. Kutsetunnistus on kindlasti oluline kvaliteedijuhtimisega tegelevas organisatsioonis. Ka väga suures organisatsioonis on kutsetunnistusest tublisti abi.
On vaja murda või ennetada mugavustsooni, mis võib tekkida, kui kooliõpingutest on juba mõnda aega möödas.

 

Heili Susi, Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse personalijuht - personalijuht tase 6

Kutseeksami otsustasin teha eelkõige enda konkurentsivõimelisemaks muutmiseks tööturul. Kuigi olen personalitööd teinud kuus aastat ja ennast täiendanud koolitustel, on mul kõrgharidus teises valdkonnas ja kutseeksamis nägin võimalust saada nö ametlik tõendus sellele, et mul on kogemus ja teadmised ning oskused töötamiseks just personalitöö valdkonnas. Kuigi hetkel ei ole veel proovinud, loodan et võimalus lisada oma CV-sse rida kutsetunniuste omamise kohta, muudab selle tõsiseltvõetavamaks.
Lisaboonusena tunnetan, et kutsetunnistuse saamist hindab ka minu praegune tööandja, kelle juures ma senised kogemused omandanud olen.
Kutsetunnistuse taotlemise protsess pani mind mõtlema asjade üle, mida igapäevaselt endale ei teadvusta. Huvitavaks kogemuseks oli taotlusdokumentide täitmine, töömapi koostamiseks pidin läbi analüüsima kõik selle, mida ja kuidas ma oma igapäevatöös teen. Kuigi see tundus esialgu pikk ja tüütu dokument, tekkis eneselegi üllatuseks teatud hasart töömapi koostamisel ja justkui kõrvaltvaataja pilk oma tegemiste suhtes. Tekkis ka mõtteid, mida võiks arendada või teisiti teha. Mulle tundub, et just see oli kutsetunnistuse taotlemise protsessist see osa, mis kõige rohkem iseendale tagasi andis.

Lisaks taotlusdokumentide ja töömapi täitmisele lugesin eksamiks valmistudes uuesti läbi PARE "Personalijuhtimise käsiraamatu" ja vaatasin üle seadused, mille kohta arvasin, et neid võidakse küsida ning käisin ka PARE infotunnis, kus kutseeksamist räägiti. See oli kindlasti tõukeks, et otsustasin selle protsessi üldse ette võtta. Oli väga meeldiv, et nii sai juba enne põgusalt tutvuda kutsekomisjoni liikmetega, näha, et nad on täitsa tavalised ja toredad inimesed ning kuulda nende soovitusi. See oli kindlasti  julgustuseks, et kutsetaotlemine võiks olla mulle jõukohane. Kirjalik eksam ise oli tegelikult pikem ja põhjalikum, kui eelnevalt arvanud olin, kuid samas põhines suurel osal teadmistel, mis on "Personalijuhtimise käsiraamatus". Kuna küsimusi oli palju ja aega piiratult, otsustasin valida taktika, et vastan midagi kõikidele küsimustele, selle asemel et hakata iga vastust hoolega lihvima. Siis oleksin jõudnud täita vaid osa eksamist.
Vestlus oli minu jaoks kutseeksami kolmest osast kõige "tundmatum", kuna ei osanud arvata, mida see endast kujutab ja seetõttu selleks eraldi valmistuda enam ei osanud. Selgus, et polnudki vaja, kuna vestluses keskenduti peamiselt minu tööle ja selle olin tegelikult läbi mõelnud juba töömappi koostades. Kuid eks komisjoni ees olla on ikka veidi keeruline.

Kokkuvõttes oli minu jaoks see protsess väga huvitav, nõudes küll pingutust, kuid võimaldas ennast analüüsida ja saada komisjonilt tagasisidet, mis tuli hiljem kirjalikult ja oli üsna põhjalik. Kindlasti soovitaksin kutseeksamit inimestele, kellel puudub sarnaselt minuga personalijuhtimise alane kõrgharidus, kuna see on hea võimalus tõendada oma oskusi, teadmisi ja kogemusi. Kuid teistel võimaldab see formaat analüüsida oma tööd ja saada tagasisidet oma ala professionaalidelt.

 

 

   Margit Štaub, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti personali peaspetsialist, personalispetsialist tase 5

 

 

Milline oli eksami sooritamise põhjus ehk miks soovisid eksamit sooritada?

Olin selle eksami sooritamise peale mõelnud juba ammu, kuid kuidagi teoks ei saanud. Kord jäin hiljaks, siis hakkasin natuke kartma, siis tuli info, et kutsestandardit muudetakse. Mõtlesin, et teen siis juba uue standardi järgi eksami. Eksamit sooritama ajendas mind mingil määral enese tõestamine ja väljakutse, kas saan eksami sooritatud või ei. Kuna olen personalivaldkonnas töötanud 19 aastat, siis teen oma tööd juba osaliselt automaatselt, mõtlemata, mis meetodeid konkreetselt kasutan ja mõtlemata terminitele. Eksam oli selles osas enda jaoks väljakutse, et juba töömappi koostades tuli hakata mõtlema teooriale, terminitele, kompetentsidele, et mida ja millal ma siiski midagi kasutan. Igapäevatöö tuli panna paberile kirja ja kirjeldada ning see võttis ikka omajagu aega ning pani ka mõningaid asju analüüsima. Töömappi koostades tekkis isegi tunne, nagu oleks tagasi koolipingis ja samas tekitas mõtte ja soovi minna ehk taas õppima.

Kas ja kuidas on kutsetunnistuse olemasolu Sinu karjääri mõjutanud?

Hetkel ei ole kutsetunnistus minu karjääri mõjutanud, kuid edaspidi võib selle olemasolu kasuks tulla tööturul, kui peaks tekkima vajadus uut töökohta otsida. Mulle endale on see andnud vaid positiivse impulsi ja kinnituse, et olen siiski pädev oma erialal ning soovi ja julguse paari aasta pärast sooritada järgmise taseme kutseeksam.

Kas ja miks soovitaksid ka teistel personalivaldkonna inimestel kutseeksamil osaleda/kutsetunnistus omandada?

Kindlasti soovitan teistel osaleda kutseeksamil. Arvan, et enamustele annab see juurde enesekindlust ja hea tunde, et on millegagi hakkama saadud. Eriti just neile, kes on personalivaldkonnas juba pikki aastaid töötanud ja võibolla tunnevad, et täiendkoolitusi ka nagu ei ole võtta ning ehk ka motivatsioon hakkab kaduma. Samuti on kutsetunnistuse omanikel paremad võimalused tööturul, kuna tunnistus annab eelinfot, et see inimene on valdkonnaga tegelenud ka praktiliselt, ei ole vaid teoreetik (vähemalt sellele personalitöötajale, kes teab kuidas kutsetunnistust saadakse ja et kompetentsi tuleb tõendada ka konkreetsete dokumentide ja näidetega).

Mis oli eksamil oodatust raskem, mis kergem?

Minu jaoks isiklikult oli veidi raskem palga teemat puudutav osa, kuna riigiasutustes (kus mina olen enamasti tegev olnud) ei ole minu tööülesannete hulka kuulunud palgapoliitika, -süsteemi väljatöötamine ega selles osalemine. Kuna kutseeksam on üles ehitatud ainult töölepingu seadusele ja pigem erasektorile, siis riigiasutuses töötanuna tuli end mõelda veidi teistsugusesse situatsiooni ja ainult töölepingu seadusest lähtuda. Avalikus sektoris reguleerib töösuhteid avaliku teenistuse seadus, kus on mõned asjad rangemad ja teistmoodi kui töölepinguseaduses. Tekkis olukord, et teadsin eksamiküsimusele vastust, kuid siis hakkasin mõtlema, et oot, kas see nüüd on ATS-ist või TLS-ist ja kummas kumba pidi oli :-).
Lõppkokkuvõttes ei olnud eksam sugugi nii keeruline, kui esmapilgul tundus. Väga hea emotsiooni andis see igatahes ja väikese ergutava süsti juba kasvõi tulemuste ootamine ja natuke pabistamine, mis murdis igapäeva töörutiini. Soovitan kõigil, kes kaaluvad ja kahtlevad, kas võtta see tee ette või ei, see läbi teha juba ainuüksi selle tunde tõttu kui saad teate, et oled eksami sooritanud. Arvan, et kõik, kes mõnda aega on personalivaldkonnas töötanud, saavad eksami sooritatud.

 

Kadi Tarand, personalispetsilist tase 5
Miks otsustasid kutseeksami teha?

Ma vist kõlan nagu mingi muldvana eideke, kui ütlen, et eelmisel sajandil, kui mina ülikoolis käisin, polnud kahjuks võimalik personalitööd õppida ega selles vallas kutsetunnistust saada. Olen küll mitmeid aastaid personalitööd teinud, aga vastavat tunnistust pole olnud ette näidata. Kutseeksami sooritamine tundus olevat hea võimalus oma oskustele ja teadmistele õiglase hinnangu saamiseks. Hindan seda tunnistust väga.

Mida on kutsetunnistus sulle andnud?

Pean tunnistama, et pole kutsetunnistust veel kuidagi muudmoodi kasutanud kui et tegin sellest koopia oma tööandja andmebaasi jaoks. Aga selge on see, et kutsetunnistus annab teatud kindlustunde tööotsingutel.

Kuidas eksamiks valmistusid?

Kuna mu viimane eksamikogemus oli aastast 1995, mil sain juhiload, siis kartsin eksamit väga. Õnneks oli mul jätkunud oidu registreeruda PARE personalitöö baaskursusele, mis on ülihea võimalus enne eksamit teadmisi värskendada ja oma ala parimatelt praktikutelt õppida. Kutseeksamiks valmistumine hõlmas muidugi ka pikki mõnusaid tunde „Personalijuhtimise käsiraamatu“ ja konspektide seltsis. Kõigist ponnistustest hoolimata oli eksamihommikul ikka selline tunne, et „ma tean, et ma midagi ei tea".

Kas ja miks soovitaksid kutseeksameid ka teistele valdkonna inimestele?

Muidugi soovitaksin personalitöö kutsekvalifikatsioonieksamit kõigile huvilistele soojalt! Minul juhtus nii, et leidsin juba PARE koolituse ajal endale uue erialase töökoha, kus näen iga päev inimesi, – valve- ja turvatöötajaid -, kellelt lausa seadus nõuab kutsekvalifikatsioonieksami sooritamist. Neile on see elementaarne eeldus töökoha saamiseks ja annab ühtse teadmiste-oskuste baasi. Päris hea tunne, et ka endal on kutseeksam tehtud. Ka minu kolleegid said julgustust ja kavatsevad eksamile minna. Kvalifikatsiooni tähtsust ei saa kuidagi alahinnata!

Muide, personalitöö kutseeksam on väga tore – küsimused on koostatud nii, et panevad kaasa mõtlema ja nuputama ning selle sooritamine arvutis on igati mugav. Karta pole tegelikult midagi.   

Muud mõtted ja soovitused kutseeksami tegijatele

  • Ära jäta töömapi koostamist viimasele hetkele. See võib olla üllatavalt mahukas töö.
  • Ole valmis kaasuste lahendamiseks ja nn avatud küsimusteks.
  • Loe küsimused rahulikult läbi – neid ei pea vastama järjest, võid vabalt alustada sellest, mida kindlalt tead.
  • Edu eksamitel!

 

 

 

Jano Lepik, SEB personalivaliku spetsialist, personalijuht tase 6
spetsialiseerumisega värbamisjuht tase 6

 

 

Miks otsustasid kutseeksami teha?

Mõte tekkis üsna spontaanselt PARE kodulehte sirvides. Vaid veidi varem olin end PareNet’i kasutajaks registreerinud ja pärast paari korda kodulehel surfamist jäi silma selline võimalus. Kutseeksami toimumise aeg oli piisavalt lähedal, et otsustada, lisaks ka info, et standardid on hiljuti kaasajastatud. Tutvudes erinevatele tasemetele esitavate nõuetega ja analüüsides enda selle valdkonna tegemisi järeldasin, et võiksin proovida värbamisjuht VI taset.

Mida on kutsetunnistus sulle andnud?

Eksami sooritamisest on möödas veel liiglühike aeg, et saaks välja tuua mõnd otsest tööalast seost. Kindlasti võib aga väita, et kutsetunnistuse saamine andis teatud kindlus- või rahulolutunde, et minu tööalaselt omandatud praktilised teadmised ja kogemused on vastavuses kutsestandardiga ja kõrgelt hinnatud.

Kuidas eksamiks valmistusid?

Eksamiks valmistusin lähtudes põhimõttest, et see on seniste teadmiste ja kogemuste kontroll. Nädal enne eksamit omandatavad õpikuteadmised ei näitaks tegelikku võimet oma tööga hästi hakkama saada. Seega, sirvisin natuke töölepingu seadust, töö juures ka Personalijuhtimise käsiraamatut ning väga ei stressanud.

Kas ja miks soovitaksid kutseeksameid ka teistele valdkonna inimestele?

Kindlasti soovitan inimestele, kel on oma valdkonnas pikaajalised praktilised kogemused, et saaks tehtud tööd nö raamidesse panna ja hinnata. Kutseeksamile eelnev töömapi koostamine on ülihea võimalus oma senist tööd analüüsida ja positsioneerida. Julgen väita, et töömappi koostades tekivad nii mõnedki küsimused, mis nõuavad vastused, millele Sul pole olnud „aega“ vastata. Kogu see protsess võib väga vabalt käivitada muutused karjääris. 

Värbajana võin öelda, et igasugune eristumine teistest kandidaatidest on silmatorkav ja väärib tähelepanu. Kandidaat, kelle töökogemust ja teadmisi kinnitab ka kutsetunnistus, on väga suure tõenäosusega arengut väärtustav ja initsiatiivikas kandidaat. Juba töömapi koostamise käigus saadav eneseanalüüs on niivõrd kasulik, et hilisem kutsetunnistus tundub vaid boonusena.