Kogemuslood

Rimi kogemuslood kuulmispuudega inimeste värbamisel teenindajateks

Video:
Rimi kogemusest kuulmispuudega inimeste värbamisel teenindajateks. Video avaneb SIIT

Riina lugu:
et inimesed üksteist rohkem kuulaksid, ka siis, kui nad ei kuule

Küsisin kaupluse kassapidajalt selgitust uue kauba kohta. Rimi punases vormivestis kena keskeas naine vaatas ainiti mu huuli, nagu üritaks neilt midagi lugeda, ei vastanud siis aga sõnagi, vaid ulatas vaikides paberi ja pastaka. Mida pidanuksin tegema või ütlema? Nüüd oli minu kord teda terasemalt vaadata. Sildil naise rinnal oli kirjas ta nimi: Riina. Valgele lehele ma midagi kirjutama ei hakanud, sest mu küsimus polnud nii oluline, et oleksin tahtnud meie aruteluga õhtuse tipptunni kassasaba kasvatada. Maksin oma ostude eest ja läksin. Kodus arvutit avades sain aga oma esitamata jäänud ebaolulisele küsimusele olulise vastuse. Veel enam: Harku valla elanike Facebooki-kommuun oli täis märke, kus kõik selle liikmed pöidlaga ülespoole osutasid, st avaldasid kiitust või tunnustust. Ja kiideti ühe kirjutaja kirjutatut, õigemini inimest, kellest ta kirjutas. See inimene oli sama, kellega olin paar-kolm tundi tagasi kassas kohtunud — Riina. Riina lugu loe edasi SIIT

Rimi lugu:
kuulmispuudega teenindajaisse suhtutakse mõistvalt

Rimis töötab 200 osalise töövõimega inimest, kellest 25 on kuulmispuudega. Paljud neist töötavad kassades üle Eesti, tehes tavapärast kassapidaja tööd.
„Rimi toetab ettevõttena suhtumist, et vähenenud töövõimega inimesed peavad saama käia vastavalt oma vajadusele tööl ja elada võimalikult täisväärtuslikku elu,“ sõnas Rimi personalijuht Kaire Tero. „Rimi on alati valmis tegema osalise töövõimega inimeste puhul kompromisse ja pakkuma koolitusi, mis aitavad neil paremini sulanduda töökeskkonda.“

„Meie kassades töötavad sageli kuulmispuudega müüjad, kes teevad oma tööd hästi ja pühendunult ning saavad poekülastajatelt palju head tagasisidet. Siiski on juhtunud mõnikord arusaamatusi, kui klient pole kassa juures olevat kirja kurdi teenindaja kohta märganud ning on pahane, et teenindaja talle ei vasta või tere ei ütle. Vältimaks ebameeldivaid vahejuhtumeid on meie kurtidel teenindajatel nüüd rinnamärgid, mis annavad kliendile teada, et teda teenindab kuulmispuudega inimene. Märkide väljamõtlemisel olid abiks ka kuulmispuudega teenindajad ise,“ rääkis Kaire Tero.

„Klientide mõistev suhtumine ei tulnud kohe, see võttis veidi aega,“ lausus Tartu kesklinna Rimi kuulmispuudega teenindaja Jaan Raul Ojastu. „Nüüdseks on kuulmispuudega inimene kassas klientide jaoks normaalne — sellele on kaasa aidanud asjaolu, et meiesuguseid on juba palju ja me saame kenasti hakkama.“
Jaan Rauli unistus on, et enamik kuulmispuudega inimestest leiaks endale sobiva töö ja ei peaks ennast kusagil peitma. „Tegu on supermotiveeritud teenindajatega, keda oleks au igal ettevõtjal värvata. Tõlketeenus võiks olla kurtidele piiramatult kättesaadavam, see teeks nende töölevõtmise kindlasti lihtsamaks,“ lisas Jaan Raul Ojastu.


ISS Eesti kogemus vähenenud töövõimega inimeste tööleasumisel

AS ISS Eesti strateegiline ja süsteemne panustamine erivajadusega inimeste tööhõivesse sai alguse 2012. aastal, kui sõlmisime koostöökokkuleppe Eesti Töötukassaga ning alustasime koostööd ka teiste erivajadusega inimeste tööhõivega tegelevate organisatsioonidega. ISS vajas tublisid ja lojaalseid töötajaid ning soovis käituda vastutustundlikult, aidates oma tegevusega kaasa vähenenud töövõimega inimeste tööhõivele.

Nüüd, peaaegu viis aastat hiljem võime julgelt öelda, et meie tegevus on vilja kandnud: oleme leidnud palju lojaalseid töötajaid, kellel kõigil on oma lugu meie juurde töölejõudmisest. Loodame, et tänu kommunikatsioonile oleme julgustanud ka teisi tööandjaid panustama vähenenud töövõimega inimeste tööhõivesse.

ISSi edu on saabunud paljuski iseõppimise teel: oleme leiutanud meetodeid ja võimalusi, kuidas neid inimesi parimal moel tööga hõivata, nendega suhelda, töö ja ohutuse alal juhendada. Esimese koolituse erivajadustega inimeste juhtidele tellisime Eesti Töötukassa spetsialistidelt alles 2013. aastal. Pärast seda oleme selliseid koolitusi korraldanud paaril korral aastas, lähtudes juhtide vajadusest. Vajadus on üldjuhul tekkinud uute juhtide tööleasumisel või konkreetse juhtumi korral. Kui meile tuli tööle näiteks epilepsiadiagnoosiga töötaja, tahtis tema juht teada, kuidas töötajat paremini toetada ja mida epilepsia endast kujutab.

AS ISS Eesti kogemusest rääkis Baltikumi personalijuht Helo Tamme.