Teave ja lingid

Jaanuaris 2016 alanud töövõimereform toetab töövõimetuspensionäride ja teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Reformi käigus luuakse uus töövõime toetamise süsteem. Eesmärk on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida.

Töövõimereformi üldise tutvustuse leiad sotsiaalministeeriumi kodulehelt, sealt leiad ka tööandjale suunatud teavet. 

Siia lehele oleme koondanud teabe erinevatest veebilehekülgedest, et kiirelt peamise informatsiooni jõuda ning säästa aega internetist vajaliku info otsimise arvelt. 

Mõisted

Mis vahe on mõistetel vähenenud töövõimega inimene, erivajadusega inimene ja puudega inimene?

Vähenenud töövõimega inimese termini sisu ja määratlus on tuletatav töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3, mille kohaselt tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt:
  1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud;
  2) osaline töövõime, kui tema töötamine on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või
  3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.

Vähenenud töövõimega inimene on seega inimene, kellel on tema terviseseisundit ja sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvestades töötamine osaliselt takistatud (osaline töövõime) või ta ei ole võimeline töötama (puuduv töövõime).

Mõisteid puue ja erivajadus võiks kasutada koos. Puue on alati seotud erivajadusega, samas erivajadus ei tähenda tingimata puuet. Sotsiaalhoolekande seaduses on kasutuses järgmine definitsioon: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Puuded jagunevad: liikumispuue, nägemispuue, kuulmispuue, intellektipuue, kõnepuue, liitpuue ja muu puue, mis on tingitud haiguslikust seisundist, mis omakorda võib olla erineva raskusastmega: keskmine, raske või sügav.

Teave

Teavet töövõimereformi, töövõime määramise, teenuste ja toetuste kohta leiad eelkõige järgmistelt lehekülgedelt.

Töötukassa teenused tööandjale:

Nõustamine ja koolitused

Töötukassa nõustab ja koolitab tööandjaid, kellel on valmisolek tööle võtta või kes on juba tööle võtnud puudega või erivajadustega inimesi, kuid vajavad teadmisi ja nõuandeid, kuidas neid toetada. Tööandjate nõustamiseks ja teavitamiseks korraldab töötukassa piirkondlikke teabepäevi, pakub individuaalset ja grupinõustamist.

Palgatoetus

Palgatoetust makstakse kuni 12 kuu eest. Tähtajalise lepingu puhul, mille kestus on vähemalt kuus kuud, makstakse palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest. Toetuse suurus on 50% palgakulust. Maksimaalselt saab toetust kehtiva töötasu alammäära ulatuses.
Töötukassa kodulehelt leiad vastused küsimustele, kuidas, millal ja kes saab palgatoetust taotleda.

- Sotsiaalmaksu miinimummäära hüvitamine 

Vähenenud töövõimega on töötaja, kellele on määratud osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40% püsiv töövõimetus. Tema tööandja saab taotleda töötukassast sotsiaalmaksu soodustust.

Töökeskkonna ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmise toetus

Kui teie juures töötab või teie juurde asub tööle inimene, kes ei saa puude või vähenenud töövõime tõttu teha oma tööd ettenähtud tööruumides ja -vahenditega, aitab töötukassa muuta need talle ligipääsetavaks ja kasutatavaks. Kohandada on võimalik ka kodus asuvat töökohta.
Kui teie juures juba töötab (on hõivatud tööturuteenuste ja toetuste seaduse § 6 lg 5 punktides 3—51 nimetatud tegevustega) vähenenud töövõimega inimene, hüvitab töötukassa kohanduse mõistlikust maksumusest kuni 75%. 
Kui teie juurde asub töölepinguga tööle või teenistusse puude või vähenenud töövõimega inimene, kes oli varem arvel töötuna, kes oli saanud koondamisteate, kes õpib või on vanaduspensioniealine tööotsija, hüvitab töötukassa kuni 100% kohanduse mõistlikust maksumusest.

Koolituskulu hüvitamine

Vähenenud töövõimega töötaja töökoolituste kulud hüvitab töötukassa tööandjale 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1250 euro ulatuses). Koolitus, mille kulude hüvitamist taotletakse võib kesta kuni ühe aasta.
Veel saab tööandja taotleda „Minu esimese töökoha“ palgatoetusega tööle rakendunud noore tööalaste koolituste kulude täielikku hüvitamist, kuid mitte üle 2500 euro ulatuses kahe aasta jooksul pärast töötaja tööleasumist.
Töötaja koolituskulude hüvitamise taotlemiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos töölepingu koopiaga. Täiendavat teavet saate töötukassa tööandjate konsultantidelt.


Millist abi võib tööandja töötukassast veel saada?

- Abi tööle kandideerijaga suhtlemisel

Kui tööle kandideeriv inimene vajab puude või pikaajalise tervisehäire tõttu teiega suhtlemisel abi (näiteks suhtleb viipekeeles, mida te ei valda), abistab teda töötukassa juhtumikorraldaja.

- Töötajale töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutamine

Kui töötaja vajab puude või vähenenud töövõime tõttu tööülesannete täitmiseks abivahendit, annab töötukassa selle talle töösuhte ajaks tasuta kasutada, kõige rohkem kolmeks aastaks järjest. Vajaduse korral saab abivahendi kasutamise aega pikendada.

- Tugiisiku töö eest tasumine

Kui töötaja vajab tööle asudes, töökollektiivi sisse elades, tööülesannete mõistmisel või omandamisel tavalisest rohkem abi ja juhendamist, saate selleks taotleda töötukassalt tugiisikuga töötamise teenust. Tugiisik ei täida tööülesandeid töötaja eest.
Tähtajatu töö- või teenistussuhte korral saab tugiisikuga töötamise teenust kasutada kuni 1000 tunni vältel ühe aasta jooksul. Lühema kui 12-kuulise töölepingu puhul vähendatakse teenusetundide suurimat võimalikku arvu järgmist valemit kasutades: 1000/12 × tähtajalise lepingu kestus kuudes. Tugiisikuks võib olla kolleeg või sobiv inimene väljastpoolt töökohta. Töötukassa maksab tugiisikuga töötamise teenuse osutajale tasu (praegu 2,56 eurot tunnis).


Riiklikud soodustused

Tööandjale, kes võtab tööle töövõimetuspensioni saava inimese, on ette nähtud riiklikud soodustused.
Riik maksab töötaja eest sotsiaalmaksu riigieelarves kehtestatud kuumääralt.
- Töötajale on ette nähtud seitse lisapuhkepäeva, mis hüvitatakse tööandjale riigieelarvest.
- Kui töötajal ei ole võimalik kasutada tööle jõudmiseks ühistransporti või see põhjustab tema liikumis- ja töövõime olulist vähenemist, võib tööandja ilma erisoodustusmaksu tasumata
                * hüvitada talle transpordikulud maksuvabalt,
               *  korraldada tema kodu ja töökoha vahelise transpordi.
- Vähemalt 40% töövõimetusega või määratud puude raskusastmega töötajale võib tööandja anda abivahendeid tulumaksuvabalt.
- Riiklikku pensioni saava töötaja puhul peab tööandja tasuma sotsiaalmaksu üksnes töötajale makstud tegeliku tasu pealt.
- Töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse ravikulud on tööandjale tulumaksuvabad. 

Töövaldkonna uuringud

„Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal töövõimetuspensionäride, elanikkonna ja tööandjate küsitluse koondraport“ 2015/2016
Uuringu põhieesmärkideks oli selgitada, millised on elanike ning tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste suhtes üldiselt; kuidas suhtuvad erinevad sihtrühmad vähenenud töövõimega inimeste töötamisse ning milline on teadlikkus/hoiakud töövõimereformi suhtes. Selgitamaks välja, milliste kommunikatsioonikanalite kaudu meediasõnumeid edastada, kaardistati ka erinevate sihtrühmade meediatarbimist.


"Elanike teadlikkus ja suhtumine töövõimereformi Küsitlusuuring jaanuaris 2017
Siinkohal küsitlusuuringu tulemustest üks väljavõte: „Inimestest, kellele pole töövõimekadu ega vähenenud töövõimet määratud, suhtub 75% vähenenud töövõimega inimestega koos töötamisse hästi, 8% eelistaks vähenenud töövõimega inimestega mitte koos töötada ning 2% ei sooviks nendega koos töötada. Selge arvamus puudub 15 protsendil vastajatest.“