|
(presentatsioonid avanevad pealkirjale klikkides)
I päev, 7. aprill 2011
10.00-10.30 Registreerumine
10.30-10.40 Konverentsi avasõnad
10.40-12.10 Kuidas saab personalijuht mõjutada töötajate produktiivsust ja ettevõtte äritulemusi?
Leonardo Sforza, Aon Hewitt, Euroopa Liidu suhete ja Euroopa uuringute üksuse juht
Avaettekandes räägib Leonardo Sforza personalijuhtimise ja organisatsiooni produktiivsuse vahelistest seostest. Ta tutvustab üle-euroopalise uuringu tulemusi, mille raames analüüsiti ettevõtete praktikaid ja võimalusi suurendada personalijuhtimise panust ettevõtte tulemuslikkusesse.
Oma ettekandes keskendub Leonardo järgmistele küsimustele:
• Milline on hetkel Euroopa majanduskeskkond ning milline on tulevikuväljavaade?
• Millised on tänased ja tuleviku sotsiaalsed suunad ning majandustrendid tööhõive, SKP ja produktiivsuse osas?
• Millistes valdkondades mõjutab personalijuhtimine äritulemusi enim ning kuidas on võimalik seda mõju suurendada?
• Kuidas mõista produktiivsust personalijuhtimise vaatenurgast?
• Millised on personalivaldkonna võtmeprioriteedid tulevikuks?
• Kuidas saab personalijuht mõõta oma töö efektiivsust ning panustada selle kasvu?
• Kuidas saab personalijuht aidata kaasa produktiivsuse suurendamisele organisatsioonis?
• Mis valdkonnas peab personalijuht senisest paremat tööd tegema?
Leonardo Sforza juhib AON Hewitt`is Euroopa Liidu suhete ja Euroopa uuringute üksust. Tal on enam kui 20-aastane kogemus Euroopa sotsiaalsete ja majandustrendide ning EL-i poliitikate analüüsimisel ja hindamisel. Ta on European Club for Human Resources Scientific Committee esimees ja teeb tihedat koostööd teiste Euroopa sama valdkonna ekspertidega. Leonardot peetakse mõjukaks arvamusliidriks Euroopa Liidu inimressursi juhtimisega seotud regulatsioonide ja poliitikate vallas. Ta on sage kõneleja ja oodatud diskussioonipartner personalijuhtimise ja Euroopa Liidu poliitika arengute teemal rahvusvahelistel foorumitel nii Euroopas, USA-s kui Hiinas.
12.10-13.10 Lõuna
13.10-14.40 Kuidas läheb Eesti majandusel, millised on tööjõuturu arengud ning mis toimub tööviljakusega Eestis?
Raul Eamets, Tartu Ülikooli majandusteaduskond, rahvamajanduse instituudi juhataja, professor
Eestimaalasest räägitakse ikka kui töökast ja püüdlikust inimesest, kes on kohusetundlik ja puhkab vähe. Samas moodustab meie tööviljakus aga ainult 64,5% Euroopa Liidu keskmisest. Millest see tuleneb? Kas me töötame aeglasemalt või on meie oskused puudulikud? Milles peitub teiste riikide edu?
Raul Eamets keskendub ettekandes järgmistele küsimustele:
• Tööjõu tootlikkus - mis see on ja milles väljendub?
• Mis on Eesti tootlikkuse mahajäämuse põhjused?
• Kuidas peegeldub madal/kõrge tööviljakus tööjõu sellistes näitajates nagu tööjõukulud, ületunnid, pühendumus?
• Kuidas mõjutab madal/kõrge tootlikkus tööjõuturgu?
• Mida saab riigi ja organisatsiooni tasemel teha tööviljakuse suurendamiseks?
Lisaks räägib Raul sellest, kuidas läheb Eesti majandusel - kus me oleme täna ja kuhu oleme teel. Samuti annab ta ülevaate tööjõuturu arengutest ja hariduse ning tööjõuturu seostest.
Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets kaitses aastal 1993. Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistrikraadi ning 2001. aastast on professor Eamets filosoofiadoktor majandusteaduses. Hetkel on Raul hõivatud Eesti kõrgkoolide 2009. aasta vilistlaste uuringuga, mis uurib, kuidas tänased kõrgkoolilõpetajad tulevad toime tööturul. Antud uurimuse tulemusi tutvustatakse ka konverentsil.
14.40-15.10 Paus
15.10-16.40 Paralleelsessioon: Töötoad
Kas ja kuidas saab haridussüsteem kaasa aidata tootlikkuse kasvatamisele ühiskonnas?
Heli Aru, Haridus- ja Teadusministeerium, nõunik
Gerli Jõgi, Baltika Grupp, koolitusjuht
Töötoas arutletakse selle üle, kas ja kuidas saab haridussüsteem kaasa aidata tootlikkuse kasvatamisele ühiskonnas. Osalejad saavad ülevaate nii Eestis kui mujal läbiviidud uuringute tulemustest, mis käsitlevad haridussüsteemi eri osade toimimist ja kvaliteeti.
Töötoas diskuteerime selle üle:
• Kas Eestis on tegu inimeste üle- või alaharituse probleemiga?
• Kuidas kujuneb riiklik koolitustellimus kutse- ja kõrghariduse tasemel ning kuidas saavad tööandjate esindajad
osaleda hariduspoliitiliste otsuste kujundamisel?
• Millised on kutse- ja kõrghariduspoliitika lähiaastate tegevussuunad?
Töötoa teises pooles toome teieni praktilise näite ettevõtte ja kõrgkooli vahelisest koostööst. Baltika Grupi ja Kunstiakadeemia koostöö kogemusest räägib Baltika AS koolitusjuht Gerli Jõgi, kes arutleb küsimustel:
• Miks teha koolidega koostööd?
• Kuidas on koostöö Kunstiakadeemiaga sujunud?
• Mida oleme koos teinud ja millised on väljakutsed?
• Mida oleme koostööst õppinud?
Heli Aru töötab Haridus- ja Teadusministeeriumis kõrghariduse ja tööturu nõunikuna. Lisaks igapäevatööle osaleb Heli Bologna jätkurühmas informatsiooni ja turundusvõrgustiku kaasesimehena. 2005. kuni 2007. aastani on ta osalenud eksperdina Euroopa Nõukogu missioonides Armeenias, Gruusias ja Moldaavias. Ta on omandanud magistrikraadi Syracuse Ülikoolis avaliku halduse erialal ning bakalaureusekraadi sotsioloogia erialal Tartu Ülikoolis.
Gerli Jõgi on Baltika Grupi koolitusjuht, eelnevalt on töötanud samal kohal AS Kalevis.
Gerli on lõpetanud Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste eriala andragoogika suuna ja omab ka andragoogika magistrikraadi.
Personaliarenduse ja koolituse temaatikat on õppinud ka Jyväskylä Ülikoolis Soomes.
Paindlik töö - kas võimalus töö efektiivsemaks korraldamiseks?
Maarja Mändmaa, Hoolekandeteenused AS, juhatuse esimees
Janika Leoste, Lastekas.ee juht ja arendaja
Kirsti Nurmela, Poliitikauuringute Keskus Praxis, töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik
Töötoas saab ülevaate paindlike töövormide kasutamisvõimalustest, kaugtöö rakendamise kogemustest ja paindliku ajakasutuse juhtimisest. Räägime sellest, milliseid paindlikke töövorme esineb ning milleks need head on, samuti tutvume valdkonnas tehtud uuringutega. Töötoa teine osa keskendub praktilisele kogemusele paindlike töövormide rakendamisel.
Käsitleme järgmisi küsimusi:
• Miks kaugtööd üldse rakendada?
• Kas kaugtöö on kogu organisatsiooni ulatuses üldse võimalik?
• Millised on eelised ja võimalused?
• Kuidas mõjutab kaugtöö töö efektiivsust?
• Millised on võimalikud ohud?
• Kas ja milliseid muutusi toob kaugtöö rakendamine endaga kaasa personalijuhtimises?
Oma kogemusi jagavad Lastekas.ee juht Janika Leoste ning AS-i Hoolekandeteenused juht Maarja Mändmaa.
Maarja Mändmaa on alates 2007. aastast AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees, teeb ise kaugtööd, samuti osa ettevõtte töötajatest. Aastatel 2002 - 2007 töötas Sotsiaalministeeriumi kantslerina, enne seda avalikus sektoris keskastme juhina. Maarja kuulub alates 2009. aastast Teeme Ära! Minu Eesti nõukotta, aastal 2010. kuulus ta Arengufondi Eesti tulevikustrateegia riigivalitsemise ekspertrühma. Hariduse on omandanud Riigikaitse Akadeemias korrektsiooni erialal.
Janika Leoste on alates 2005. aastast laste internetiportaali juht ja arendaja, kes teeb kogu oma meeskonnaga tööd kaugtööna. Aastatel 2001-2004 töötas majandustarkvarafirmas internetipõhise kaugtöötajatel põhineva kõnekeskuse ja IVR rakenduse sisseviimisega klienditeeninduses, enne olnud erinevate majandustarkvarafirmade juht. Janika teeb koostööd ka Eesti Kaugtöö Ühinguga. Hariduse on omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis ökonomistina.
Kirsti Nurmela on Poliitikauuringute Keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik. Kirsti on omandanud sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi Tallinna Ülikoolis sotsioloogia erialal, hiljem samas ka sotsiaalteaduste magistrikraadi riigiteaduste erialal. Praxises töötades on Kirsti kokku puutunud mitmete analüüsidega, mis on puudutanud töö korraldust ning muuhulgas ka paindlike töövormide kasutamist Eesti ettevõtetes. Praxis osales ka 2007. aastal lõppenud Eesti Tööandjate Keskliidu poolt juhitud projektis „Choices & Balance: paindlikud töövormid töö- ja pereelu ühitamisel".
Kuidas tööjõudu tootlikumalt rakendada?
Maria Kütt, Elion Ettevõtted, personali arendusjuht
Terje Tiiman, Eesti Energia AS jaeäri personalijuht
Selles töötoas koondame mõtteid, kuidas tööjõudu tootlikumalt rakendada ja kuidas tootlikkuse kitsaskohtadest aimu saada. Arutame, kuidas mõjutab tootlikkust valitud inimkapitali strateegia ning vaatame maailmapraktikat uurides, millised tegurid töötajate tootlikkust kujundavad ja milliseid võimalusi pakutakse selle kasvatamiseks. Lisaks kuulame Eesti Energia tütarettevõtte kogemusi töökorralduse muutmisest ja selle mõjust töötajate tootlikkusele.
Maria Kütt töötab Elionis personali arendusjuhina. Lisaks loeb ta personalijuhtimise loenguid Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise ja infotehnoloogia juhtimise magistriprogrammide raames. Maria on hinnatud lektor nii PARE Personalitöö baaskoolitusel kui Personalijuhtimise arenguprogrammis. Ta omab Personalijuht V kutsetunnist ning on personalitöö kutse- ja eksamikomisjoni liige. Septembris alustas Maria doktoriõpingutega Tallinna Tehnikaülikoolis.
Terje Tiiman on Tallinna Ülikoolis omandanud 2006.a. magistrikraadi organisatsioonikäitumise erialal. Töötanud personalijuhina mitmes avaliku sektori asutuses nagu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Riigikontroll, Eesti Haigekassa, nõunikuna Rahandusministeeriumis, samuti kvaliteedi- ja kliendisuhete juhina Eesti Energia tütarettevõttes Jaotusvõrk. Käesoleval hetkel töötab Terje Eesti Energia AS jaeäri personalijuhina. Terje on Personalitöö Arendamise Ühingu liige, omandanud Personalijuht V taseme kutsetunnistuse ja andnud personalijuhtimise-alased loenguid mitmes Eesti kõrgkoolis.
Millised on trendid tööjõuturul?
Katrin Höövelson, Riigikantselei strateegiabüroo, nõunik
Getter Toome, Swedbank, projektijuht
Selles töötoas saad ülevaate Euroopa ja maailma trendidest tööturul. Euroopa konkureerib juba täna kvalifitseeritud tööjõu pärast Aasia riikide ja USAga - kuidas leida järjest tugevnevas konkuretsis häid töötajaid? Millised on Eesti väljakutsed tööjõuturul järgmise 10 aasta perspektiivis? Töötoas räägime veel rahvusvahelise mobiilsuse eesmärkidest ja protsessist Swedbanki näitel. Arutame töötajate ootuste ning organisatsioonipoolsete tugitegevuste vajalikkuse üle.
Töötuba juhib Katrin Höövelson, Riigikantselei strateegiabüroo nõunik, 2007-2009 Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi programmijuht, 2004-2007 Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja. Alates 2001. aastast olnud tihedalt seotud tööturu arengu küsimustega nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil. Olnud Eesti esindaja Euroopa Liidu tööhõive komitees ning osalenud Euroopa 2020 strateegia tööhõive osa ettevalmistava töögrupi töös.
Lõpetanud Tartu Ülikooli ja Eesti Diplomaatide Kooli. Hiljuti omandatud magistrikraad Brüsseli Vabas Ülikoolis (Vrije Universiteit Brussel) Euroopa majandusintegratsiooni valdkonnas.
Swedbanki näitest räägib Getter Toome, Swedbanki projektijuht, kes on üle kahe aasta tegelenud rahvusvahelise mobiilsuse protsessi toetamise ja koordineerimisega Swedbankis, olles partneriks nii töötajatele kui juhtidele. Getter on omandanud magistrikraadi Tallinna Ülikoolis organisatsioonikäitumise erialal.
16.40-17.10 Paus
17.10-17.55 Avatud innovatsioon
Alar Kolk, Tallinna Tehnikaülikool, strateegilise juhtimise lektor
Avatud innovatsioon (ingl k. Open Innovation) tähendab seda, et ettevõtted ei kasuta mitte ainult oma ettevõttest, vaid ka väljastpoolt tulevaid ideid ja võimalusi nii tootearenduses kui ka toodete müügil, turundamisel. Väärtuslikud ideed toote-, teenuse arenduses ei pruugi enam tulla vaid ühest ettevõttest ning samuti ei pruugi nad turule jõuda ainult sama ettevõtte kaudu, mis need välja mõtles.
Avatud ei ole enam üksnes tootearendustsükli mõned etapid, vaid terve süsteem. See tähendab, et uute toodete arendamisel ning turule viimisel kasutatakse nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid ideid, ressursse, võimalusi. Avatud innovatsioon näeb tervet innovatsiooniahelat kui ühte avatud süsteemi, mis võib hõlmata eri osalisi. See parandad oluliselt ettevõtte tootlikkust ning kasumlikkust.
Alar Kolk tegeleb täna TTÜ-s rahvusvaheliste suhete ning innovatsiooni arendamisega.
Eelnevalt töötas Alar EV Rahandusministeeriumis kantsleri nõunikuna ning EASi juhatuse esimehena.
Alar on õppinud erinevates ülikoolides ning valmistub kaitsma doktorikraadi Helsingi Tehnoloogiaülikoolis.
www.alarkolk.com.
17.55-18.10 Konkursi Parim Potentsiaal Personalijuhtimises autasustamine
Eelmise aasta oktoobrikuus valis auväärne akadeemikutest ja praktikutest koosnev žürii üheksa konkursile esitatud personalijuhtimise teemalise magistritöö seast välja 3 finalisti, mille autoreid konverentsil tunnustame. 2011. aasta kevadhooajal saab finalistide töödega lähemalt tutvuda PARE Akadeemiliste klubide sarja raames ning kokkuvõtete vahendusel PARE kodulehel.
20.00 Konverentsi pidu: õhtusöök ja networking Tartu Ülikooli kohvikus.
Õhtut on võimalik jätkata ööklubis AHI
II päev, 8. aprill 2011
9.30-10.30 Kuidas saab personalijuhtimine vastata tegevjuhi ootustele?
Mårten Skjøstad, Gjensidige Kindlustus, personalijuht
Gjensidige on pika ajaloo ning traditsioonidega Norra kindlustusettevõte. Olukorras, kus turg ja kliendikäitumine on kiires muutumises, on otsustatud muuta ka organisatsiooni strateegiat. Kohalikust ettevõttest on tegevjuhi eestvedamisel saanud rahvusvaheline organisatsioon, mille konkurentsieelisena nähakse kliendile pühendumust. Uus strateegia eeldab töötajatelt uusi kompetentse.
Marten keskendub oma ettekandes järgmistele küsimustele:
• Kuidas personalijuht saab vastata tegevjuhi ootustele?
• Kuidas selgitada personalijuhtimise strateegilisi küsimusi tippjuhtkonnale?
• Kuidas tagab personaliosakond oma valdkonna tegevuste vastavuse organisatsiooni visioonile ja strateegiale?
• Kuidas muuta strateegilised küsimused praktiliseks personalijuhtimiseks?
• Mida on personalitöötajad teinud selleks, et suunata oma töö fookus ärilisele eesmärgile?
• Milliseid tulemusi on Gjensidige personaliosakond saavutanud?
Ettekanne toob kuulajateni Gjensidige personaliosakonna väljakutsed ja õnnestumised ning jagab ideid ja praktilisi nõuandeid, mida kuulaja oma organisatsioonis rakendada saab.
Mårten Skjøstad on Gjensidige Kindlustuse personalijuht. Tema peamiseks eesmärgiks on ehitada ärile orienteeritud ja ärivajadusele vastav personalistrateegia. Varem on ta töötanud konsultandina Accentures ja TietoEnatoris. Marten omab magistrikraadi ärijuhtimises.
10.30-11.30 Kuidas juhiks tegelikult saadakse ning mida nende arendamine organisatsioonilt eeldab?
Jussi Kulla, doktorant
Organisatsiooni edukus ning produktiivsus algab juhist, tema oskustest ja võimekusest. Kuidas aga arendada juhte nii, et kogu organisatsioon oleks produktiivne ning edukas? Jussi Kulla uuris oma doktoritöö raames Soome Top 50 ettevõtete tegevjuhtidelt, kuidas neist said tippjuhid ning milliseid õppetunde nad oma arengus kõige enam väärtustavad. Ettekandes tutvustabki Jussi oma uurimistöö peamisi tulemusi ning avab need juhtide arendamise vaatenurgast.
Jussi Kulla on majandusteaduste magister ning töötanud pikka aega Rank Xerox'i Euroopa peakontoris. Ta on olnud suure rahvusvahelise konsultatsioonifirma tegevjuht ja konsultant, spetsialiseerudes juhtimise ja eestvedamise, inimressursi ning üldstrateegia valdkondadele. Jussit ootab oma doktoritöö kaitsmine ees käesoleva aasta kevadel.
11.30-12.30 Lõuna
12.30-13.30 Paralleelsessioon: Töötoad
Kuidas Nordea pank Eestis majanduslanguse ajal coachingu abil heast suurepäraseks kasvas?
Andreas Laane, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, korporatiivpanganduse juht
Selles töötoas kuuled Nordea panga praktilist kogemust coaching-kultuuri loomisel ja seeläbi suurepäraste majandustulemuste saavutamisel.
Nordea panga korporatiivpanganduse juht Andreas Laane räägib sellest:
• Miks Nordeas coachingut kasutatakse?
• Kuidas Nordeas coaching-kultuuri loodi?
• Kuidas coaching juhtide igapäevategevustes väljendub?
• Milline on olnud coachingu mõju äritulemustele ja organisatsiooni sisekliimale?
• Miks coaching esialgu juhtidele nii hirmutav tundub?
• Mida on Nordea meeskond kõigest sellest õppinud ja kuhu soovitakse edasi liikuda?
Andreas Laane on Nordea Pank Eesti korporatiivpanganduse juht ja juhatuse liige. Tal on pikaajaline
panganduskogemus lisaks Nordeale selle eelkäijast Merita pangast, SEBst ja Põhjamaade Investeerimispangast. Andreas on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning omandanud magistrikraadi ärijuhtimises Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis.
Kuidas saab personalijuht juhile abiks olla ning muuta tasusüsteemi efektiivsemaks?
Mirka Straathof, Hay Group, Kesk-ja Ida-Euroopa Tasusüsteemi Infokeskuse piirkonnajuht
Dr. Neda Songinaite, Hay Group, Baltikumi juht
Olukorras, kus iga euro on loetud, tekib küsimus, kuidas saada investeeringust rohkem tulu. Hay Group`i ettekanne annab ülevaate sellest, kuidas luua tasusüsteemidele lisandväärtus, mis tugineb keskastmejuhi ja töötaja vahelisel suhtel. Hay Group`i uurimuse kohaselt ei ole 60%-il juhtudest keskastmejuhid pädevad tasusüsteemi kommunikeerimisel töötajatele. Mirka Straathof ja Dr. Neda Songinaite keskenduvad oma ettekandes keskastmejuhi rolli määravale tähtsusele tasusüsteemi töötajateni viimisel ning sellele, kuidas personalijuht saab seda protsessi omalt poolt toetada.
Dr. Neda Songinaite liitus Hay Group`iga 11 aastat tagasi ja on oluliselt kaasa aidanud Hay Group`i arengule Venemaal, Ukrainas ja teistes Ida-Eurooa riikides. Enne Hay Group'iga liitumist töötas ta Leedu suures jaekaubandusettevõttes personalijuhina. Neda omab doktorikraadi sotsioloogias ning magistrikraadi ärijuhtimises.
Mirka Straathof juhib Hay Group`i Tasusüsteemi Infokeskust Kesk- ja Ida-Euroopas. Ta vastutab selle eest, et regiooni kliendid oleksid varustatud täpse ja ajakohase informatsiooni ja analüüsiga tasusüsteemide teemal. Mirka omab cum laude magistrikraadi rahvusvahelises juhtimises Maastrichti Ülikoolist.
Kas ja kuidas kasutada sotsiaalmeediat personalijuhtimises?
Egle Haidak, Aegis Media, digitaalmeedia juht
Sotsiaalmeediast räägivad kõik: Facebookis abiellutakse ja alustatakse sõdu. Kas Facebook ongi kogu sotsiaalmeedia? Sotsiaalmeedia töötoas arutleme erinevate sotsiaalmeedia kanalite ja personalijuhtimise ühisosa teemal. Töökuulutused ja taustauuring on kõige levinumad võimalused, milleks võiks veel personalijuhid sotsiaalmeedia kanaleid kasutada? Milline peaks olema ettevõtte üldine kommunikatsioon? Kas ja kuidas ettevõtted reguleerivad sotsiaalmeedia kasutamist?
Egle Haidak on Aegis Media digitaalmeedia juht, sotsiaalmeedia strateegiate ja sisu loomine on viimase aasta jooksul tema üks peamisi tegevusvaldkondi. Eelmistes ametites - Ajakirjade Kirjastuse reklaamidirektorina ja Timeout Solutionsi juhatajana - on Egle tegelenud muuhulgas personali värbamise ja koolitamisega. Egle on Tartus õppinud majandust ja Tallinnas reklaami ja turundust ning praegu õpib Tallinna Ülikooli magistriõppes eesti keelt ja kultuuri. Egle on ka ajakirja Mood tegevjuht ning vabakutseline ajakirjanik ja fotograaf.
Kuidas liideti Politsei- ja Piirivalveamet?
Vilve Kalda, Politsei- ja Piirivalveamet, administratsiooni juht
Töötuba toimub üks kord kell 12.30-13.30
Alates 1.jaanuarist 2010 alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet. Ühendametis on liidetud politsei, piirivalve ja kodakondsuse-migratsiooni valdkonnad, tsentraliseeritud on endiste asutuste tugiteenistused. Kuigi juriidiliselt on uus organisatsioon üle aasta koos töötanud, siis sisuliselt ühinemine kestab.
Töötoas arutleb Vilve Kalda järgmiste küsimuste üle:
• Millised eesmärgid olid ametite liitmisel ja kuidas on eesmärkide saavutamine edenenud?
• Kuidas on erinevad organisatsiooni kultuurid ja uue asutuse töötajad ühendamise vastu võtnud?
• Millised on uue ameti võidud ja õppetunnid?
Vilve Kalda on erialalt jurist ja organisatsioonikäitumise spetsialist. Oma karjääri jooksul on ta kandnud konsultandi ja juhi rolli nii avalikus kui erasektoris. Politsei- ja Piirivalveameti ühendamise ettevalmistamise etapis juhtis Vilve Kalda personali - ja organisatsioonikultuuri töögruppe. Ta hoolib oma meeskonnast ja väärtustab inimlikkust, talupojatarkust ja julgust võtta vastu elu poolt pakutud väljakutseid.
Gjensidige akadeemia - kellele ja milleks?
Mårten Skjøstad, Gjensidige Kindlustus, personalijuht
Töötuba toimub üks kord kell 13.40-14.40
2010. aastal sai Gjensidige Norra personalijuhtide erialaliidu HR Norge poolt välja antava parima personaliprojekti tiitli. Tunnustati Gjensidige Akadeemia süsteemset ja terviklikku lähenemist töötajate kompetentside arendamisel. Töötoas saavad osalejad teada, kuidas lähtuvalt organisatsiooni strateegiast töötajaid arendada.
Gjensidige Akadeemia asutati 2008. aastal ning see põhineb pea 20-aastasel praktilisel kogemusel koolituste, kursuste ja erinevate programmide läbiviimisel. Akadeemia tegutseb kahel põhisuunal: liidrite akadeemia ning müügitöötajate akadeemia. Tänu akadeemiale on toimunud muutused töötajate käitumises ja suhtumises ning kasvanud on juhtide toetus. Lisaks on ilmnenud seos akadeemias õppinud töötajate töötulemuste ja kliendirahulolu vahel.
13.40-14.40 Paralleelsessioon: Töötoad vol 2
Eelmise aasta konverentsi tagasisidest lähtuvalt pakume osalejatele ka käesoleval aastal erinevates töötubades osalemise võimalust. Kõik eespool esitletud töötoad viiakse läbi teistkordselt, et iga osaleja saaks külastada kahte erinevat töötuba.
Tutvu töötubade teemadega eelmise paralleelsessiooni juures.
14.40-15.00 Paus
15.00-16.00 Produktiivne organisatsioon - mis teeb Eesti juhid murelikuks, mis õnnelikuks?
Juhtide paneeldiskussioonis astuvad publiku ette era- ja avaliku sektori tippjuhid, et jagada oma mõtteid tööviljakusega seotud tänaste ja tuleviku väljakutsete osas. Panelistid arutlevad, mida saame ettevõtte tasandil teha selleks, et olla produktiivsemad, luua rohkem lisaväärtust ning aidata seeläbi kaasa Eesti tasakaalus majanduskasvule.
Oma mõtteid jagavad:
Teet Jagomägi
Regio AS, juhatuse esimees
Ott Pärna
Eesti Arengufond, juhatuse esimees
Piret Minn
ES Sadolin AS, peadirektor
Vahur Roosaar
AS Wendre, juhatuse esimees
Tiiu Aro
Terviseamet, peadirektor
*Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi.
|
