|
I päev, 29. aprill 2010
(presentatsioonid avanevad pealkirjale klikkides)
10:00 - 10:10 Konverentsi avamine
10:10 - 12:00 Coaching for Performance/Tulemuslikkuse treenimine
Sir John Whitmore
Coachingut peetakse sageli eestvedamise (leadership) arendamiseks ja töötajate tulemuslikkuse parandamiseks parimaks "tööriistaks". Konverentsi avaesineja Sir John Whitmore on suutnud tuua coachingu spordist organisatsioonidesse ning tänu oma konsultanditööle läbi mõelnud coachingu põhiolemuse, selle praktikas läbi katsetanud ning juhtimise, individuaalse arengu ja tulemuslikkusega sidunud.
Tema viimane raamat "Tulemuslikkuse treenimine. Coachingu käsiraamat juhile" on nüüd ka eesti keeles ilmunud ning PARE liikmed ja konverentsi osalejad saavad selle endale soodushinnaga kohapeal autogrammide võtmiseks soetada.
12:00 - 13:00 Lõuna
13:00 - 14:00 Paralleelsessioon: Töötoad
Väiksem äri, väiksem organisatsioon, väiksem tasu
Katri-Triin Maripuu, konsultant
Selles töötoas räägime tasustamisest eile, täna ja homme.
- 2009 ja kulude vähendamine - kas tegime õiged valikud?
- 2010 - kuidas elada üle kasvu ootamise aeg ja läbi tasusüsteemi toetada uut initsiatiivi. Mida teha tulemustasudega ja millal on mõtet hakata mõtlema põhipalkade tõstmise peale.
- 2011 - mida on toimunust õppida ning kuidas seda oma organisatsiooni heaks tööle panna.
Tööandja ja töötaja muutunud suhe MASU kontekstis
Mari-Liis Eensalu, AS Emor, ärisuuna juht/sidusrühmauuringud
Kuidas on muutunud töötajate ootused? Mismoodi on vastu võetud keerulised ajad ja rasked otsused?
Kas kriis motiveerib rohkem pingutama või frustreerib käegalöömiseni?
Teeme TNS Emori poolt läbi viidud personali valdkonna uuringute pinnalt kokkuvõtte sellest,
kuidas on viimase 1-2 aasta jooksul muutunud inimeste ootused ja tööõhkkond Eesti organisatsioonides. Arutleme selle üle, mida eelpool toodud muudatustest personalijuhtimise jaoks järeldada - mis on praegu kõige ohtlikumad karid ja kõige suuremad võimalused?
Lisaks saame teada ja arutleme teemal, milline peaks olema tagasisidestamise ja personaliuuringute roll muutuste juhtimisel.
Elioni juhtide produktiivsuse kasvatamine läbi väärtuste kaasajastamise
Valdur Laid, Elion Ettevõtted AS, juhatuse esimees
- Kõige olulisem küsimus: Miks?
- Mida muudatusega saavutada soovisime?
- Milline oli muudatuse taustsüsteem - meie töötajad ja nende taust.
- Miks juhid muudatusega kaasa tahtsid tulla?
- Miks sellist muudatust keset kriisi läbi viia?
- Kuidas selgitada muudatuse laiemat tähendust?
- Kuidas rääkida väärtustest nii, et see ei tunduks ajupesuna?
- Kuidas muudatust efektiivselt läbi viia: ise tegemine ja EAS-i meetmed.
- Millised on senised tulemused ja mida edasi plaanime teha?
Kolm uut võtet, millega töö kiiremini tehtud saab
Kristjan Otsmann, Selge Pilt aja- ja enesejuhtimise koolitaja
Kristjan Otsmann aitab Sul avastada kolme uut võtet, mille abil end ja oma kolleege efektiivsemaks muuta. Esmalt arutame selle üle, kuidas seada prioriteete ning oskuslikult öelda „ei" nii juhtidelt kui ka töötajatelt tulevatele käskudele-soovidele, kui näeme, et neid pole inimeste arendamise seisukohalt otstarbekas ellu viia ning need vajavad põhjalikumat kaalumist. Seejärel uurime, kuidas kalendriga seotud kokkulepped aitavad organisatsiooni märksa tõhusamaks ja sujuvamaks muuta. Ja lõpuks katsetame igapäevase ülevaatuse mõju ning viskame pilgu iganädalasele ülevaatusele, mis aitavad distressi vähendada ning asju kontrolli all hoida.
Loomulikult jätame endale vabaduse mõni neist kolmest teemast välja vahetada, kui meile - töötoas osalejatele - tundub, et mõni teine ajajuhtimise teema on neist olulisem 
14:15-15:15 Paralleelsessioon: Töötoad vol 2
Eelnevate konverentside tagasisides on osalejad märkinud, et soovivad kuulata ja mõtteid vahetada rohkem kui ühes töötoas. Seepärast otsustasime sel korral töötubade paralleelsessiooni korrata ja anda osalejatele võimaluse süveneda kahte olulisse teemasse.
15:15-15:45 Paus
15:45-16:45 Olukorrast majanduses
Urmas Varblane, Tartu Ülikool, rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli juhataja, rahvusvahelise ettevõtluse professor
Makromajanduslikud ülevaated on Personalijuhtimise Konverentsi osalejatelt saanud alati väga kõrge hinnangu. Jätkame traditsiooni ka tänavu, ajal, mil mõned analüütikud kuulutavad masu lõppu ja teised hoiatavad, et hullem alles algab. Urmas Varblane annab meile ülevaate sellest, mis toimub maailmas ja koduses Eestis nii majandust tervikuna kui tööjõuturgu silmas pidades. Kuuleme, milleks peaksime valmis olema ja millised on näpunäited selleks, et uue kasvu algust võimalikult täpselt tabada.
16:45-17:00 Konkursi Parim Potentsiaal Personalijuhtimises autasustamine
Eelmise aasta lõpus valis auväärne akadeemikutest ja praktikutest koosnev žürii 16. konkursile esitatud personalijuhtimise teemalise magistritöö seast välja 3 finaalitööd, mille autorid konverentsil oma tunnustuse saavad.
2010. aasta kevadhooajal saab märkimist väärinud töödega lähemalt tutvuda PARE Akadeemiliste klubide sarja üritustel ning kokkuvõtete vahendusel. Täpsem info PARE kodulehel ja kalendris.
20:00 Konverentsi pidu: Õhtusöök ja networking restoranis. Hiljem võimalus pääseda tasuta ööklubisse
II päev, 30. aprill 2010
10:00 - 11:00 Kuidas Eesti Ekspress koos eesti rahvaga uuenes
Priit Hõbemägi, Eesti Ekspressi peatoimetaja
Teise konverentsipäeva alguses räägib Priit Hõbemägi Ekspressi uuendamise loo. Ta alustab õige algusest, Marju Lauristiniga läbi viidud uuringust, mis räägib eestlase viimastel aastatel muutunud tarbimis-, sh meediatarbimise harjumustest ning väärtusmaailmast. Seejärel mõtiskleb Priit muutumise vajadusest ja sellest, miks muuta midagi, mis õigupoolest nagu muutmist ei vajakski. Ja kui muutumise vajalikkus ja võimalikkus on selgeks räägitud, tutvustab Priit konkreetset, Eesti Ekspressi uuendamise case'i. Alates idee tutvustamisest ettevõtte erinevatele osakondadele lõpetades muudatuse läbiviimisega ning esialgsete tulemustega.
11:00 - 12:00 Talent Crunch - how to plan for the future?
Anki Ljung, Manpower Sweden, HR Director
Juba lähiajal peab personalijuht taas oma fookust muutma. Majandus pöördub kasvule ja see toob personalijuhile uued väljakutsed ja ülesanded. Anki Ljung prognoosib, millal see juhtuda võiks ja mida see personalijuhile tähendab. Milliseid personalistrateegiaid uuesti tõusule siirduv majandus eeldab? Millised on globaalsed trendid töömaailmas? Millised on tuleviku töökohad? Millised tulevikus töötajate ootused nii tööle, kui ka töö- ja eraelu sobitamisele? Kuidas hakkama saada uute X ja Y generatsioonidega? Kuidas siduda oma personalistrateegiatesse vanemaealised töötajad, et neid võimalikult pikalt aktiivsete ja võimekatena hoida? Kuidas töötajaid koolitada ja arendada tulenevalt nende ootustest? Anki proovib nendele küsimustele vastates tulevikku visandada. Ta annab nõu, kuidas täna kasvuks valmistuma hakata, milliseid trende ning muutusi tuleks tähele panna ning millega arvestada, et ka tulevikus oleksid olemas võimekaid töötajaid, kes ettevõtte arengule kaasa aitaksid.
12:00-12:30 Paus
12:30 - 14:00 Paralleelsessioon: Kogemustoad
Töötajate kaasamine pidevasse parendusse
Kristjan Gans, AS Norma tootmissüsteemi juht
Kas on kasu kui juhid mõtlevad, kuidas ettevõtet arendada? Kindlasti. Kui palju on Teie ettevõttes juhte? Aga kui palju on Teil töötajaid kokku? Kas Teie töötajad mõtlevad, kuidas saaks paremini teha oma tööd? Kas nad pöörduvad oma mõtetega Teie poole? Ehk teisisõnu - kas Te kasutate ära oma ettevõttes oleva sisemise potensiaali?
AS Norma ja tema emaettevõtte Autoliv'i tootmissüsteem põhineb astmelise ja pideva parenduse integreerimisel, mis on osaliselt seotud Lean Management põhimõtetega. Viimane on Jaapanist alguse saanud süsteemne käsitlus tootmisettevõtte igapäevatöö juhtimiseks, mis on tänaseks maailmas jõudnud ka nii teenindusse kui kaubandusse. Keskendudes eelkõige inimeste kaasamise temaatikale kirjeldab Kristjan Norma aastatepikkuse töö näite varal, kuidas üritada töötajaid kaasata parendustesse ning keskenduda ühiselt väärtuse loomisele.
Ettevõtte omanike vs töötajate huvid- kuidas tagada tasakaal?
Kairi Pauskar, Webmedia personalijuht
Urmo Pärg, Webmedia asutaja ja juhatuse liige
Viimase aasta jooksul on Eesti ettevõtete omanike hulgas kõlanud rõõmukilkeid, et majandussurutise tingimused ja muudatused seadusandluses on ihaldatud jõupositsiooni „mängureeglite" kehtestamisel töötajate käest taas omanike kätte toonud. Võim on justkui vahetunud ja seda võimalust on mitmed omanikud ka agaralt enda kasuks ära kasutama asunud, käsitledes töötajate huve teisejärgulistena. Samas, milline on tegelik jõudude vahekord ja mil määral on sellist omanikepoolset „pressi" võimalik pikaajaliselt rakendada valdkondades, kus ettevõtte tulemuslikkus ja edukus sõltubki ainult inimeste ajupotentsiaalist?
Webmedia kogemusest kõneldes võtame fookusesse peamise valukoha Eesti keskmise ettevõtte personalijuhtimises: "Teeks küll, aga omanik on kõri kinni tõmmanud" ning arutleme järgmiste küsimuste üle:
• Millised on Webmedia omanike ootused?
• Mis on Webmedia töötajate suurimad motivaatorid?
• Kas nende kahe osapoole soovid on ikka nii vastandlikud, kui tavaliselt näidatakse?
• Kuidas tagada ka praeguses karmis olukorras see, et rahul oleksid nii omanikud kui töötajad?
• Mida tähendavad Webmedia omanike ja töötajate jaoks töö, areng, aeg, pere, töökeskkond, kommunikatsioon ja raha ning miks peab palju koos „pidutsema"?
• Kuidas presenteerida töötajatega seotud ja ressursse nõudvaid initsiatiive ettevõtte omanikele nii, et ka omanikud nende tegelikust väärtusest aru saaksid ja initsiatiivid heaks kiidaksid?
Tasakaalust tõuseb kasu: naised ja mehed tööl
Kadi Katharina Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
Mari Nõmm, Tartu Ülikooli personaliosakonna juhataja
Eestis on Euroopa Liidu suurim naiste ja meeste palgalõhe ja tööturu sooline segregatsioon. Milline on selle tähendus ja mõju organisatsioonile? Mida võidab organisatsioon töö- ja pereelu ühitamise soodustamisest? Kas teadsid, et Sul on võimalik kutsuda oma organisatsiooni spetsiaalse koolituse saanud konsultant, kes aitab Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel analüüsida nais- ja meestöötajate olukorda organisatsioonis ning annab nõu olukorra parandamiseks? Töötoas räägitakse ka soolise tasakaalu reaalsest kasust organisatsioonile. Tartu Ülikoolis on juba algust tehtud soolise tasakaalu analüüsimisega - miks ja kuidas seda tehti, räägib ülikooli personalijuht. Arutleme personalijuhi rolli üle muudatuste algatamisel ja elluviimisel.
Kuidas viia sõnum töötajani kommunikatsiooni surmasõlmi vältides?
Kristi Kuusik, Eesti Energia kontserni projektide kommunikatsioonijuht
Sisekommunikatsiooni eesmärk on peale tavapärase infovahetuse suurendada töötajate motivatsiooni, rahulolu ja lojaalsust. Edukas sisekommunikatsioon loob töötajates ühtekuuluvustunde ning soosib oma arvamuse avaldamist. Tänu sellele saab ettevõte adekvaatset ja kasulikku tagasisidet.
Muutused ühiskonnas esitavad ka kommunikatsioonijuhtimisele uued väljakutsed. Enam ei ole võimalik inimesi motiveerida lihtsalt infoga. Tähtis on teave välja valida ja viia see õige adressaadini.
Ettekandes leiab vastused järgmistele küsimustele:
• Millised on tüüpilisemad vead kommunikatsiooni planeerimisel?
• Mis takistab inimestel sõnumist ühtmoodi aru saada?
• Kuidas valida sobivaim kanal sõnumi edastamiseks?
• Millised on enamlevinud sisekommunikatsiooni probleemid ja kuidas neid lahendada?
Huvilised leiavad konkreetseid näpunäiteid, millele kindlasti mõelda, kui asutakse planeerima oluliste sõnumite viimist töötajateni.
14:00-15:00 Lõuna
15:00-16:30 Videointervjuu Manfred Kets de Vries'ga
Spetsiaalselt Personalijuhtimise Konverentsi jaoks salvestatud intervjuus käsitletakse muu hulgas järgmisi teemasid:
- majanduslangus ja majanduskasv ning inimeste hoiakud ja käitumised;
- juhtide arendamine, nende töö ja isikliku elu tasakaal ning edu võtmed uue tõusu ajal;
- coaching ja mentorlus - kuluefektiivsed arendusmeetodid või uus kvaliteet juhtide arendamises;
- personaliinimeste roll lähiaastatel.
Personalijuhtide paneelarutelu intervjuu teemal
Sõna võtavad Euroopas karjääri teinud valdkonna professionaalid
Tiina Käsi
Nordea Bank, Head of HR/ International and Institutional Banking
Ilona Lott
Schneider Electric, HR Business Partner for Africa & Caribbean and Middle East & Balkans
Marén Penu
Rautaruukki Oyj, Ruukki Engineering, HR Director
Lia Ratnik
Swedbank, Baltic banking, Leadership Development Area Manager
* Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi (viimati muudetud 23.04.2010)
|