|
Mittetulundusühingu Eesti Personalitöö Arendamise Ühing (edaspidi: ühing) põhikiri on vastu võetud 30. oktoobril 1992 ning muudetud 17. märtsi 1995, 22. mai 1998, 14. septembri 2000, 27. veebruari 2003, 02. veebruari 2004, 19. veebruari 2009 ja 16. veebruari 2012 üldkoosolekul.
I Nimi, asukoht, eesmärk ja majandusaasta
1.1 Ühingu ametlik nimetus on Eesti Personalitöö Arendamise Ühing, lühendina PARE.
Inglise keeles on ühingu nimetus Estonian Association for Personnel Development.
1.2. Ühingu asukohaks on Tallinn, mis on ka juhatuse asukohaks. Ühingul on oma pangakontod ja sümboolika, mille kasutamisele on tal ainuõigus.
1.3 Ühingu eesmärgiks on tõsta personalijuhtimise-alase tegevuse professionaalset taset Eestis.
Eesmärgi saavutamiseks ühing:
a) teadvustab ja täpsustab personalitöötajate rolli, tõstab personalitöö prestiiži ühiskonnas;
b) kogub ja vahendab infot personalitöö-alase tegevuse kohta;
c) korraldab ja vahendab koolitust;
d) annab eksperthinnanguid personalitöö valdkonnas;
e) loob soodsad tingimused personalitöötajate omavaheliseks suhtlemiseks, informatsiooni vahetamiseks ja professionaalseks arenguks;
f) teeb koostööd Eesti ja teiste maade ühingute ja organisatsioonidega, kelle tegevus ja eesmärgid on kooskõlas ühingu tegevuse ja eesmärkidega.
1.4. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.5. Ühingu tegevus on tähtajatu. Ühing juhindub oma tegevuses seadustest ja käesolevast põhikirjast.
II Ühingu liikmeks vastuvõtmise ja ühingust väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord
2.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik (edaspidi liige), kes soovib tegutseda kooskõlas ühingu eesmärkidega, esitab ühingu juhatusele kirjaliku avalduse ja tasub liikmemaksu, mille suuruse kinnitab üldkoosolek.
2.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus.
2.3. Ühingust välja astumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse, milles kirjeldab väljaastumise põhjust. Ühingu juhatuse otsusel kustutatakse avaldaja liikmete nimekirjast.
2.4. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui:
a) ühingu liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu;
b) on rikkunud põhikirja või olulisel määral kahjustanud ühingu mainet.
2.5. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab ühingu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.
2.6. Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.
III Liikmete õigused ja kohustused
3.1. Igal ühingu liikmel on õigus:
a) osaleda hääleõigusega ühingu üldkoosolekul;
b) olla valitud ühingu juhatuse liikmeks;
c) saada ühingu juhatuselt teavet ühingu tegevuse kohta;
d) kasutada juhatusega kooskõlastatult ühingu sümboolikat.
3.2. Iga ühingu liige on kohustatud:
a) järgima ühingu tegevuses osalemisel põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
b) tasuma üldkoosoleku poolt kindlaksmääratud summas ja korras iga-aastast liikmemaksu;
c) teatama juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma andmed ning teatama nende muutumisel uued andmed hiljemalt 2 kuu jooksul;
d) tasuma ühingu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel;
e) hoidma ühingu head mainet.
IV Üldkoosolek
4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kus igal ühingu liikmel on üks hääl.
4.2. Ühingu üldkoosoleku pädevuses on:
a) põhikirja vastuvõtmine ning selles muudatuste ja täienduste tegemine;
b) ühingu tegevuse eesmärgi muutmine;
c) iga-aastase liikmemaksu suuruse kindlaksmääramine;
d) juhatuse liikmete arvu otsustamine, juhatuse ja revidendi valimine;
e) vajaduse korral juhatuse liikme või revidendi tagasikutsumine;
f) ühingu eelarve ja tegevusprogrammi kinnitamine;
g) juhatuse ja revidendi aruannete ärakuulamine ja kinnitamine;
h) liikmelisuse ja esindatuse küsimuste otsustamine teistes organisatsioonides;
i) juhatuse või juhatuse esimehega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes esindaja määramine;
j) ühingu ühinemise ja lõpetamise otsustamine;
k) ühingu liikmetele täiendavate materiaalsete kohustuste määramine.
4.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
a) aastaaruande kinnitamiseks;
b) juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest;
c) punktis 4.2 loetletud asjaoludel ja muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.
4.4. Üldkoosolekust antakse liikmetele teada kirjalikult 14 päeva enne üldkoosoleku toimumise aega, kusjuures teatatakse päevakord, toimumise aeg ja koht.
4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata osalejate arvust.
4.6. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud põhikirjas toodud erandid.
4.7. Ühingu põhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosoleku 2/3 häälteenamus, täiendavate materiaalsete kohustuste määramiseks on vajalik kõigi üldkoosolekust osavõtjate ning ühingu eesmärgi muutmiseks kõigi ühingu liikmete nõusolek. Tegevuse eesmärgi muutmisel üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema väljendatud kirjalikult 2 kuu jooksul, arvates üldkoosoleku toimumisest.
V Juhatus
5.1. Ühingu tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on vähemalt 7 liiget ja mitte enam kui 9 liiget.
5.2. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kaheks majandusaastaks.
5.3. Juhatus juhib ühingu tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal ja langetab otsuseid kõigis ühingu tegevust puudutavates, v.a. üldkoosoleku pädevusse kuuluvates küsimustes.
5.4. Juhatuse pädevus:
a) kaitseb ja esindab ühingu huve ja õigusi;
b) kutsub kokku üldkoosoleku;
c) juhib ühingu tegevust ning jälgib üldkoosoleku otsuste täitmist;
d) võtab vastu uusi liikmeid ja otsustab liikmete väljaarvamise, v.a. juhul, kui liige nõuab küsimuse lahendamist üldkoosoleku otsusega;
e) koostab ühingu eelarve ja tegevusprogrammi;
f) otsustab juhatuse liikmete tööjaotuse ja volitused;
g) annab aru üldkoosolekule eelarve ja tegevusprogrammi täitmisest;
h) võtab vajadusel tööle tegevjuhi ja otsustab lepingute sõlmimise;
i) valdab, kasutab ja käsutab ühingu vara;
j) lahendab muid küsimusi, mis seaduse või põhikirjaga pole antud üldkoosoleku pädevusse.
5.5. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 4 korda aastas.
5.6. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks juhatuse esimehe hääl.
5.7. Juhatuse esimees valitakse juhatuse poolt üheks majandusaastaks. Ta juhib ühingu tegevust juhatuse koosolekute vahelisel ajal.
5.8. Juhatuse esimehel on õigus esindada ühingut kõikides õigustoimingutes.
5.9 Juhatuse esimehel on õigus volitada juhatuse liikmeid sõlmima ühingu nimel lepinguid ning asendama juhatuse esimeest teistes ühingu juhtimist puudutavates küsimustes.
5.10. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse aseesimees, kes on valitud ühingu juhatuse poolt juhatuse esimesel koosolekul.
5.11. Tegevjuht:
a) tagab ühingu üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute otsuste elluviimise;
b) juhib ühingu igapäevast asjaajamist;
c) kasutab ühingu vara eelarvega kooskõlas;
d) annab oma tegevusest aru juhatusele.
VI Majandustegevus
6.1. Ühingu vara moodustub:
a) iga-aastastest liikmemaksudest;
b) sihtlaekumistest, annetustest ja toetustest;
c) lepingulistest töödest laekuvatest summadest;
d) reklaamituludest;
e) muudest laekumistest.
6.2. Ühingu vara kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas igapäevase töö korraldamiseks, töö tasustamiseks ja tegutsemiseks vajaliku vara soetamiseks.
6.3. Ühing ei vastuta oma liikmete kohustuste ja võlgade eest.
6.4. Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest temale kuuluva varaga.
6.5. Pärast majandusaasta lõppu tehakse audiitorkontroll.
VII Ümberkujundamine ja lõpetamine
7.1. Ühingu ühinemine toimub üldkoosoleku otsuse alusel, kui selle poolt on üle 2/3 koosolekul osalejatest või seaduses ettenähtud asjaoludel. Ühinemine toimub seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
7.2. Ühing ei jagune.
7.3. Ühingu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valitakse likvideerimiskomisjon ja määratakse viimase üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.
7.4. Likvideerimiskomisjon:
a) lõpetab ühingu toimingud;
b) avaldab ühingu tegevuse lõpetamise teate ajalehes;
c) kutsub välja võlausaldajad ja rahuldab nende varalised nõuded;
d) jagab nõuete rahuldamisest üle jäänud vara vastavalt likvideerimiskomisjoni otsusele.
7.5. Likvideerimiskulud kaetakse ühingu arvelt.
7.6. Likvideerimiskomisjoni tegevuse tulemused vormistatakse lõppaktiga.
|
