(presentatsioonid avanevad ettekande pealkirjale klikates)

Eelõhtu, 11. aprill
Klubi Atlantis Konverentsikeskuses

18:00-19:00 Kogunemine. Kohv ja suupisted. Tervitus PARE ja Eesti Konverentsikeskuse esindajate poolt

19:00-21:00 Konverentsiks ettevalmistav töötuba Töö tähenduse loomine - millist rolli juhtidena täidame?
Aivar Haller, perefirma Haller & Haller, juhtimiskonsultant ja mentor

Konverentsi eelõhtul alustame oluliste töö tähendusega seotud mõistete ja tegevuste lahti mõtestamisest - juhtimine, vastutus, eesmärk, edu, haridus, looming, areng, subjekt, objekt jne.

Seejärel käsitleme tööalaseid suhteid tavapärasest pisut erineva nurga alt, tutvume lähemalt suhtlemise ja kohtlemise olemusega ning püüame leida seda abivahendit, mis aitab personalijuhil väiksema kulumise hinnaga juhid ning töötajad harmooniliseks tervikuks siduda. Kasutame mängulisi vahendeid selleks, et paremini mõista võidad-võidan suhet ning avatud ruumi põhimõtet selleks, et oma loominguline potentsiaal järgnevaks konverentsiks lõkkele puhuda.

Aivar Haller on perefirma Haller & Haller juhtimiskonsultant ja mentor. Aastatel 2001-2005 töötas ta firmas Vain & Partnerid juhtimis- ja meeskonnatöö konsultandina. Tänaseks on ta mentoritööd teinud firmas TNT Eesti juba paar aastat. Aivar on aktiivne ka avalikus elus: Eesti Sportlaste Ühenduse juhatuse liige aastast 1999, Eesti Olümpiaakadeemia juhatuse liige aastast 2005, Tallinna Vaba Waldorfkooli juhatuse esimees aastast 2005, Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige aastast 2006.

21:00-22:00 Vein ja meeleolumuusika

I päev, 12. aprill

Päeva modereerib Eero Raun

Eero Raun on koorijuht, kommunikatsioonispetsialist ja sotsiaalteaduste magister. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Diplomaatide Kooli ning Tallinna Ülikoolis juhtimise sotsiaalsete strateegiate magistriõppe.

Eero on töötanud kontserdikorraldajana, Eesti Televisioonis muusikaprogrammi produtsendi ja saatejuhina ning AK diktorina, Välisministeeriumis diplomaadina, Eesti Ühispangas ja Rahandusministeeriumis avalike suhete osakonna juhatajana ning Vabariigi Presidendi avalike suhete nõunikuna. Praegu töötab Rahvusooperis Estonia nõunikuna.

09:30-10:00 Registreerimine ja hommikukohv

10:00-10:20 Tervitus PARE ja Eesti Konverentsikeskuse poolt

10:20-12:00 Kuidas kasutada brändingu parimaid kogemusi töötajate pühendumise ja sidususe tõstmisel?

Simon Barrow, The Employer Brand kontseptsiooni looja ja samanimelise raamatu autor

Simon Barrow on 2005. aasta lõpul ilmunud raamatu "The Employer Brand" autor. Ajalehe Indipendent arvates viimase viie aasta nutikaim äriraamat räägib tööandja kui brändi mõjust töötajatele. Tööandja bränd lükkab uue hoo sisse nii värbamisele kui ka töötajate sidususele ja pühendumisele. Lisaks tugevdab koostööd organisatsiooni personali- ja turundusfunktsiooni vahel.
Oma ettekandes räägib Simon Barrow järgmisest:

• Millised on tööandja brändi juhtimise olulisimad alused?
• Kuidas saab personalijuht koostöös turundusjuhi ja otsese juhiga välja töödata ja ellu viia tööandja brändi strateegiat?
• Kuidas võimalusi arvestades ja olulisele keskendudes oma tööandja brändi edukalt juhtida?
• Kuidas luua süsteem oma tööandja brändi edukuse mõõtmiseks?

Simon Barrow töötas tööandja brändi kontseptsiooni välja 1990. aastate alul pärast pikaaegset töötamist Unileveri ja Colgate-Palmolive brändijuhina ning reklaamiagentuuri direktorina. Juhitööd tehes tekkis tal mõte viia parimad brändiloomise kogemused personalitöösse. Oma töökogemuse ja London Business Schoolis tehtud uurimistöö tulemusena sündis Employer Brand kontseptsioon.

Täna töötab Simon Barrow omaenese konsultatsioonifirmas People in Business ja tutvustab töövõtja-brändi võimalusi ettevõtetele nagu British Airways, L'Oréal, Coca-Cola, Glaxo SmithKline ja BP. Oma klientorganisatsioonides teeb ta koostööd juhatuste ja tippjuhtidega. "Tippjuhtide seotus näitab, et tööandja brändi loomine on ettevõtte strateegiline prioriteet", tõdeb ta rahulolevalt.

12:00-13:00 Lõuna

13:00-14:00 Tööjõu voolavuse põhjused

Milvi Tepp, TTÜ organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor
Regina Juga, TTÜ magistrand

Spetsiaalselt personalijuhtimise aastapäevakonverentsi jaoks läbiviidav uuring kaardistab need põhjused, mille alusel teeb töötaja töökoha valiku ja vahetuse otsuseid. Ettekanne põhineb uuringul, mille käigus küsitletakse reaalselt (viimase 3 kuu jooksul) tööandjat vahetanud töötajaid. Uuringuga selgitatakse välja ja esitletakse konverentsi osalejatele:
• Eelmisest organisatsioonist lahkumise põhjused;
• Uue tööandja valimise kriteeriumid.

Lisaks uuringule tuleb ettekandmisele lühifilm, kus uuringuga sarnaseid küsimusi esitatakse ja neile vastavad inimesed tänavalt. Kas nad kinnitavad või hoopis lükkavad uuringu tulemused ümber?

Milvi Tepp on aastaid töödanud EMT personalijuhina, enne seda Hotell Olümpia ja Reval Hotel Group'i personalijuhina. Ta on Moskva Ülikooli lõpetanud psühholoogiateaduste kandidaat, tegutsenud juhtimiskonsultandina Mainoris ja EKE Arikos ja olnud õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolis ka enne akadeemilisele karjäärile pühendumist.

14:00-14:45 Kuidas saab tööandja tööle tähendust luua ja aidata töötajaid töö tähendust näha?

Kristina Mänd, CIVICUS: Maailma Kodanikuühenduste Liit, administratsiooni direktor

Miks on nii, et mõni inimene teeb hingest ja väga suure huviga tööd, mille eest talle üldse raha ei maksta? Või mõni inimene on töökohal vaikne hiireke ja üsna märkamatute tulemustega, kuid pärast tööd huviringis aktivist ja initsiaator? Kõigis inimestes on olemas energia, sära ja tegutsemislust aga väga tihti ei avaldu see igapäevatöös? Ettekande eesmärk on analüüsida, miks mõned tööd ja tegevused on tegija jaoks tähenduslikud ja nad pühenduvad neisse täielikult. Samuti otsitakse võimalusi, kuidas saaks ettevõttes töö tähendust töötajale selgitada ja kasvatada.

Täpemalt järgmisest:

• Miks tehakse tööd ja just vabatahtlikku tööd?
• Kuidas saab tööandja tähendust luua, kui motivaatoriks ei ole (ei saa olla) raha?
• Kuidas saab tööandja aidata töötajal oma rolli lahti mõtestada?
• Milliseid strateegilisi otsuseid tööle tähenduse loomine eeldab?
• Kuidas tööandja saavutab majanduslikku edu hoides eetilisi väärtusi ning austades inimesi, kogukondi ja keskkonda ?
• Mida pean mina kui töööandja ja juht tegema, et väljakutsed oma organisatsiooni/ asutuse , töötajate ja sihtgruppide jaoks soodsateks võimalusteks muuta ?
• Mis on see väärtus, mida meie organisatsioon/ asutus toob oma inimestele?

Täna on Kristina Mänd üks nendest juhitööd tegevatest eestlastes, kelle töö on viinud teda kodust väga kaugele. Tema tööandjaks on Kodanikeühenduste Ülemaailmne Liit CIVICUS, mille peakontor asub Lõuna-Aafrikas. Seal vastutab ta inimressursi, finantside, kontori, liikmeskonna ja maailmaaassamblee eest. Varem oli ta viis aastat Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu tegevjuht. Tal on magistrikraad avaliku halduse ja kodanikeühenduste juhtimises New Yorki Ülikoolist. Eestis töötamise ajal leidis ta aega lektoritööks Eesti ülikoolides ning mittetulundusühingute turundusest raamatu "Marketing: võimalus ja vahend tulemuste saavutamiseks", kirjutamiseks. Kristina on oodatud esineja konverentsidel üle kogu maailma.

14:45-15:15 Kohvipaus

15:15-17:00 Parim Personaliprojekt finaaliprojektide esitlustoad
Esitlustubades tutvustatakse lähemalt konkursil finaali jõudnud projekte

Playtech Estonia OÜ - Playtech Academy
Stora Enso Timber AS - Õpipoisiprojekt saetööstuse tootmisliinide operaatorile
Q Vara OÜ - Juhtimiskoolitus läbi Paide Triatloni korraldamise

Riina Beljajev "Põhiväärtused kui juhtimisinstrument (Eesti suurte organisatsioonide näitel)"
Kersti Hellerma "Employer Brand in Estonia - How to Attract Young Graduates?"
Urve Tamme "Töö-pere konflikt ja sellega seotud tegurid"

19:00-24:00 Kontsert Vanemuise Konsterdimajas, rongkäik, konverentsi pidu ning konkursside Parim Personaliprojekt 2006 ja Parim Potentsiaal Personalijuhtimises 2006 autasustamised ööklubis Ateena.

Personalijuhtimise konverentsi 15. aastapäeva puhul on kõik konverentsi külalised enne konverentsi pidu oodatud kontserdile Vanemuise Kontserdimajas.

Noor Läti viiuldaja Baiba Skride ja peaaegu 300 aastase staažiga pill (Stradivariuse viiul "Wilhelmj", 1725) moodustavad lummava terviku. Baiba Skride on muusik, kes on komeedina tõusnud maailma muusikalavadele. Tema musitseerimist on rõõm nii kuulata kui vaadata. Hoolimata oma noorusest nimetatakse atraktiivset ja intelligentset artisti selle dekaadi üheks säravamaks nooreks viiuldajaks.

Pärast esikoha võitmist Kuninganna Elisabethi Konkursil 2001. aastal on ta üles astunud selliste maailmakuulsate orkestritega nagu Müncheni Filharmoonikud, Berliini Saksa Sümfooniaorkester, Leipzigi Gewandhausorkester, Zürichi Tonhalle Orkester, The Philharmonia Orchestra, Helsingi Filharmoonikud jpt. Baiba Skride on andnud välja mitmeid plaate koostöös Sony Classical´iga. Baiba Skride lavapartner on tema õde Lauma Skride.

Kontserdi kavas on Beethoveni, Mozarti ja Šostakovitši kaunimad teosed. Baiba Skride kontserdid pakuvad alati tõelise elamuse.

Personalijuhtimise Konverentsi pidu

Nagu kõik juubelikonverentsil saab ka pidu olema enneolematult meeldejääv. Esmalt toimub ainulaadne ühisrongkäik Vanemuise kontserdimajast peokohta. Kujutage ette 400 personaliprofessionaali tõrvikutega Tartu tänavail!
Teiseks on eriline peokoht ise, uus ööklubi Maasikas. Seal on ruumi nii tantsuks kui ka vestluseks.
Kolmandaks, konverentsi peoõhtul antakse pidulikult kätte auhinnad parimatele personaliprojektidele ja personalivaldkonna teadustöödele.
Neljandaks - peo tõmbab käima Eesti kõige kõvem peobänd Lament.
Ja kõige olulisemad on muidugi juubelikonverentsi osalejad ise, kellel ükski tants ei jää tantsimata ja ükski jutt ei jää rääkimata.

II päev, 13. aprill

Päeva modereerib Margus Nurk

Margus Nurk on õppinud bioloogiat ja sotsioloogiat ning lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia erialal. Ta on juhtinud koolipsühholoogide meeskonda Tartu Õppekeskuses, käivitanud loodusreiside projekti Eestimaa Looduse Fondis ja koordineerinud avaliku teenistuse koolitustegevust Riigikantseleis. Koolitaja ja konsultandina tegutseb alates 1996. aastast, 2002. aastast alates firmas iap (innovatiivne arengupartner). Tema põhilised koolitus- ja konsultatsiooni valdkonnad on seotud inimeste juhtimise ja organisatsiooni arendamise teemadega. Lisaks omab mitmekesist seminaride ohjamise ja strateegiate koostamise kogemust nii avalikus kui ka kolmandas sektoris.

09:30-10:00 Hommikukohv

10:00-10:45 Tööleping või psühholoogiline leping - mis on väärtusliku töösuhte aluseks?

Neil Conway, University of London

Tuleme edukalt toime lepingute sõlmimise ja kirjalikest kokkulepetest kinnipidamisega. Paljud töötaja ja tööandja ootused ning lubadused on aga määratletud hoopis teisel kujul. Määrava rolli pikaajalise töösuhte puhul on omandanud psühholoogiline kokkulepe, mis tugineb õiglusel ning usaldusel. Ettekanne aitab mõista, millene on psühholoogilise kokkuleppe väärtus pikaajalise töösuhte puhul muutuvas keskkonnas ning kuidas on psühholoogilised kokkulepped abiks inimeste juhtimise praktikas.

Oma ettekandes tutvustab Neil Conway uurimistöö tulemusi ja selgitab,

• Kuidas luua usaldusele põhinev suhe olemasolevate töötajatega?
• Kuidas saavutada töötaja ja tööanda ootustele vastav püsiv psühholoogiline kokkulepe?
• Milline on kokkuleppe seos töötajate pühendumusega?
• Mis juhtub, kui psühholoogilist kokkulepet rikutakse?

Neil Conway on spetsialiseerunud organisatsioonikäitumise ja -psühholoogia uuringutele ning avaldanud sellel teemal palju väljaandeid. Ta on suurepärase raamatu Understanding Psychological Contracts at Work: A Critical Evaluation of Theory and Research (Oxford University Press) autor. Raamat toodi välja British Psychological Society 2006. aasta väljaande nominentide hulgas.

10:45-11:30 Kuidas luua atraktiivne ja toimiv töökeskkond, milles kajastub organisatsioonikultuur?

Eerik Olle, Linear Projekt OÜ, sisarhitekt

Mõnusa töökeskkonna üks osasid on füüsiline ruum milles me igapäevaselt asume. Keskkond on oluline, mõjutades meie toimimist. Kui töötajale on tema jaoks kõige tähtsamad tingimused nagu töö sisu ja tasu võrreldavad, siis hakkavad valikute tegemist mõjutama täiendavad tegurid sh töökeskkond. Ruumi interjöör aitab luua soovitud imagot organisatsioonist. Samuti saab ruumi kujundusega kaasa aidata eesmärkide saavutamisele. Näiteks soov luua mugavus, heaolu tunne ja tekitada inspiratsiooni, aidata kaasa efektiivsele toimimisele. Büroo interjöör on paljude väga erinevate ülesannete kogum, mille edukal lahendamisel moodustub ladusalt toimiv, esteetiliselt nauditav ja harmooniline töökeskkond. Ettekande eesmärk on kutsuda kaasa mõtlema töökeskkonna mõjude teemal. Saada inspiratsiooni analüüsimaks kuidas meie organisatsiooni töökeskkond toetab põhitegevust ning kuidas see mõjutab töötajate ja klientide meelsust.

Saame osa sisearhitekti arvamustest ja senistest kogemustest:
• Milline on atraktiivne ja toimiv töökeskkond?
• Millal on atraktiivne tökeskkond oluline?
• Mida annab atraktiivne töökeskkond töötajale, kliendile?
• Mis muudab töökeskkonna atraktiivseks?
• Kuidas äri eesmärk, organisatsioonikultuur ja keskkonna disain siduda?

Eerik Olle on Eestis tunnustatud sisearhitekt ning erinevate sisekujunduse teemaliste kirjutiste, artiklite autor. Aastatel 2002 -2004 olnud Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) juhatuse esimees ja praegu ESL nõukoja liige. Töötanud Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna ja täna kaastegev Kutsekoja Kultuuri Kutsenõukogu töös. Eerik panustab mõnusama ruumi loomisesse ja selle väärtustamisse Eestis

12:00-13:00 Paralleelsessioon:

Kuidas aitab reklaam muuta organisatsiooni atraktiivseks senistele ja uutele töötajatele?
Silver Lume, Falck Eesti AS, turundus-arendusdirektor

Traditsiooniliste töökuulutuste peale Eesti Ekspressis ei reageeri tööotsijad enam nii aktiivselt nagu varem. Selleks, et potentsiaalne töötaja ülesse leida ja talle oma pakkumine atrkatiivsemaks teha on personalifunktsioonil vaja turundusmeeskonna abi. Falck vajab pidevalt sadu töökäsi ja see on nad teinud selles vallas väga leidlikuks. Ettekandes näidatakse, kuidas nutikaid turundusvõtteid ja -meediaid kasutades leiab sobiva töötaja ja kuidas seda teha palju raha kulutmata.

Ettekandes räägib Silver Lume täpsemalt järgmisest:
• Emotsioon reklaamis, kuidas mõjub tänastele ja homsetele töötajatele?
• Reklaam läbi töökuulutuste, milline sõnum paneb inimese tegutsema?
• "Hinnaargument" tööpakkumistes, kuidas reageerivad/reageeriksid potentsiaalsed töötajad otsekohesele palgapakkumisele . Imagoreklaam sissepoole, mis see on?
• Kuidas on toiminud koostöö HR osakonnaga, mis on olnud kõige kergem, mis raskem?
• Mida võtaksid oma erialalt, kui peaksid seda kasutama HR-is

Silver Lume on Falckis töödanud juba alates 2001. aastast. Varem on teinud turundustööd AS-is Ösel Foods. Senini AS Kunda Trans nõukogu liige. Ta on lõpetanud EBS-i ja täiendanud end Lessius University majandusteaduskonnas, Antverpenis. Julgete turundusvõtete poolest tuntud Silver on Eesti turundusmaastikul tunnustatud tegija.

Kuidas mõjutab sisene ja väline PR organisatsiooni atraktiivsust?
Kaja Pino, EMT avalike suhete juht

Tööandja peab täna mõtlema oma maine peale, sest töövõtjal on tööturul palju valikuid. Loomulikult eelistavad nad töötada või tööle minna mainekasse organisatsiooni. PR omakorda on maine oluline mõjutaja. Käesoleva ettekande eesmärgiks on analüüsida, kuidas mõjutab ettevõtte PR tema atraktiivsust seniste ja tulevaste töötajate silmis ning mida võiksid personalitöötajad Teha koos avalike suhete juhtidega, hoidmaks organisatsiooni mainet töövõtjate silmis võimalikult kõrgena.

Arutletakse järgmise üle:

• Milline on töötajate seisukohast hea/halb organisatsiooni puudutav sündmus/uudis?
• Milline on välise PR-i mõju tänaste töötajate sidususele ja pühendumisele?
• Milline on välise PR-i mõju potentsiaalsete töötajate meelestatusele selles organisatsioonis töödata?
• Kuidas oma tänaseid töötajaid PR-is kasutada uute töötajate värbamisel?
• Milline on ideaalne kriisikommunikatsioon ettevõtte sisse - kuidas kommunikeerida sissepoole kriisiolukordi või suuri probleeme?
• Kui on olemas selline asi nagu sisene PR, siis milline see ideaalis oleks?
• Milline oleks ideaalne koostöö ettevõtte PR juhi ja HR juhi vahel?

Kaja Pino jõudis suhtekorraldusse läbi ajakirjanduse. 1993. aastal lõpetas Kaja Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna ning töötas ajakirjanikuna Postimehes ja ajakirjas Favoriit. Ta on Eesti Suhtekorraldajate Liidu liige ja oodatud esineja turundusvaldkonna konverentsidel. 2004. aastal lõpetas Kaja EBS-is magistrikraadi ärijuhtimises, sest üha enam on avalikud suhted ettevõtete äriprotsessi osa ning on vaja aru saada ka sellest, kuidas juhid mõtlevad.

Kas müüginippidest võib ka värbamisel ja juhtimises kasu olla?
Matti Pruul, Bookinghouse.net, juhataja

Kas oled vahel tundnud, et mõnes situatsioonis või ajahetkel jääb traditsioonilistest inimeste juhtimise põhitõdedest väheks? Vajad midagi uut ja tõhusat, mis tõesti töötaks. Ehk peaks just siis otsima abi tuntud müügitehnikatest!

Oma ettekandes otsib Matti Pruul koos kuulajatega vastuseid järgmistele küsimustele:

• Mis müüginippidest töötab ja mis mitte ja miks?
• Kas üldse sobib müügivõtteid kasutada?
• Kuidas värvata sootuks alustavasse ettevõttesse (etapid: paigaltvõtt, kiirendus, õhkutõus)?
- mille järgi me töötajaid otsime?
- kust ja kuidas me vajalikud kandidaadid leiame?
- kes mida peaks tegema?
- kui palju palka peaksime maksma?
- kuidas ettevõte töötajale paistab, kui seda veel polegi?
- mida me tutvustame kandidaatidele?
- kuidas aru saada, milline inimene meile sobib ja milline mitte?
• Mis on personalijuhi/ -osakonna roll selles kõiges?
- milliseid valeootusi juhid personalijuhile seavad?
- ärategemise asemel vaja rohkem õpetust, nõu, tuge, nõustamist

Olen 33-aastane Narva-Jõesuust pärit Eesti mees. Keskkooli lõpetasin Narvas ja ülikooli Tartus, matemaatikuna 1995. aastal.
Kuna õpetajaks ma kärsituse tõttu ei sobinud, kindlustusseltsid tundusid igavad ja pangad olid tol ajal kõige prestiižsemad tööandjad ning ma olin ka juhuslikult vedanud sõbraga kahe konjaki peale kihla, kas ma panka tööle saan või mitte, otsustasingi kätt proovida panganduses.
Õnneks kukkus see väga hästi välja ja 10 Hansapangas töötatud aasta jooksul töötasin algul paar aastat kontori juhatajana Narvas, siis Tallinnas kontorivõrgu juhina, ühendasime Hansa ja Hoiu telefonipangad ja klienditoed ning viimased 5 aastat töötasin e-panganduses, arendades hanza.netti, Telehansa.netti, aga ka pangaautomaatide võrku jmt. Kaks konjakit olen sõbrale tänini võlgu, kuna kaotasin kihlveo (ma ei uskunud, et Hansapank mind Narva kontri juhtajaks võtab).
Pangas oli mul õnne töötada koos väga paljude andekate ja tarkade inimestega. See oli minu jaoks alati üks olulisimaid motivaatoreid, sest sellistelt inimestelt on alati midagi õppida. Igatahes olid need 10 aastat hindamatu väärtusega minu arengus, ma õppisin väga palju.
Napilt enne 2005. a kevadet, rääkis Andres Liinat, kellega samuti kohtusin Hansapangas, ühest ideest - luua Eestis tõeline on-line reisibüroo. Aasta hiljem tegid esimesed kliendid meie verinoorest büroost bookinghouse.net oma esimesi reisioste. Tänavu mais saame 1-aastaseks (1 aastat avalikult turul) ja meie meeskond on kasvanud 1-lt inimeselt 5-6 inimeseni. Bookinghouse'i töökeskkond on hoopis teisest mõõtmest kui oli Hansapank. Töökorraldus, juhtimine, töötamine - kõik on hoopis teistmoodi. Pigem meenutame peret või salka kui töökollektiivi.
Lisaks on mul väga hästi läinud ka perekonnaga - hetkel on meil Kerstiga 3 armsat tütart - 11-aastane Kätriin, 8-aastane Karoliine ja 1-aastane Anne-Liine. Kõigilt neilt on ka palju õppida. Nad kõik on samal ajal sarnased ja ka erinevad. Nad on minu elu tasakaalu olulisim osa.
Muudest naudingutest hindan hommikust sportimist, kevadist rattamatkamist, tulirelvi, pürotehnikat, kiiret autosõitu, sõpru.

Kuidas muutuses motiveerida inimest kasvama koos organisatsiooniga?
Maire Milder, jaekaubandusdivisjoni direktor, Baltika AS

Muutused tehakse juhtide poolt heade kavatsustega kuid mitte kõik organisatsioonis ei tervita muutuseid rõõmuga. Muutused nõuavad inimestelt ... muutumist: millegi uue tegema õppimist, endast enama andmist. Juhi roll on leida inimesed, kes soovivad kasvada ja aidata neil kasvada. Maire Milder selgitab oma kogemuse näitel kuidas on võimalik aidata suures muutuses inimestel uusi asju õppida ning segaste aegade kiuste endast rohkem kui iial varem andma.

Täpsemalt järgmisest:

Eesmärgi püstitamine- MIDA TAHAD SAAVUTADA?
- kaasamine, kuidas?
- Visiooni, "suure koos tehtava asja" sõnastamine
- Juhi roll visiooni maalijana
- Väikeste ja saavutatavate vaheeesmärkide loomine

Potentsiaali mõistmine- RESSURSSIDE OLEMASOLU?!
- kas inimestel on isiklikku arengut ja kasvu soosiv mõtteviis
- kas on piisavalt enesekindlust ja usku
- kui suur on teadmatus ja inimeste võime sellega toime tulla
- kas suudavad ja tahavad teha pingutust
- kas suudavad olla paindlikud ja uues plaanis kohaneda
- kas on vaimne valmisolek muutuseks
- valed inimesed bussist välja, õiged bussi. "oma nägu" inimeste otsimine ja äratundmine

Juhi käitumine ja rollid inimeste kaasamises - JUHI ROLL MEESKONNAS
- "good guy, bad guy"
- millal ja kellele anda vabadust
- millal ja mida kehtestada
- kuidas kaasata õppima

Ühtselt "voogava" meeskonna tekkimine, kambavaim- MEESKOND ELLUVIIJANA
- eeskujud
- intensiivsus ja tempo
- kommunikatsioon
- fun
- erinevused
- pühendumine
- meeleolu

Kokkuvõtteks: Milline meeskond on meil täna? Mida me õppisime? Kogesime midagi uut- seda õpikutest ei leia?

Maire Milder on AS Baltika jaekaubanduse divisioni direktor. Tema pikaajalised juhikogemused, enesekindlus, optimism ning usk sellesse, et meeskonnaga ühiselt püstitatud eesmärgid saavad ellu rakendatud, on aidanud AS Baltikal kasvada ja areneda rahvusvaheliseks moerõivaste jaeketiks. Varem on Maire töötanud As Baltman tegevdirektorina ja AS Baltika jaekaubanduse- ja turundusdirektorina.

Vastutustundlik ettevõtlus - panus ettevõtte pikaajalisse edukusse

Elina Rääsk, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, juhatuse liige Kristina Mänd, CIVICUS: Maailma Kodanikuühenduste Liit, administratsiooni direktor
Ettevõtted, kes näevad kodanikuks olemist oma tegevuse alusena, peavad oluliseks tihedamat integratsiooni töö ja puhkeaja, indiviidi ja organisatsiooni, indiviidi ja kogukonna ning ettevõtte ja kogukonna vahel. Sotsiaalne keskkond kui üks ettevõtte edukuse mõõtmeist seostub tihedalt ettevõtte vastutustundliku käitumisega töötajate suhtes. Andekate töötajate poolehoiu võitmine, töötajate lojaalsus ja pühendumine ning innovatsiooni arendamine on vaid mõned näited vastutustundliku ettevõtluse kasuteguritest. Mitmed välisuuringud on kinnitanud, et üha enam inimesi soovib töötada ettevõttes, mille väärtused on kooskõlas nende oma väärtustega. Sotsiaalne vastutus ning jätkusuutlikkus muutub üha olulisemaks just noore ja harituma potentsiaalse töötajaskonna seas.

Sessioon annab vastused järgmistele küsimustele:

• Kuidas on vastutustundlik ettevõtlus panustamas atraktiivse organisatsiooni kujunemisse?
• Miks ja kuidas on erinevad ettevõtted Eestis ja Euroopas vastutustundlikku ettevõtlust rakendamas?
• Millised on personalijuhi võimalused vastutustundliku käitumise rakendamisel?
• Kuidas on vastutustundlik tegevus seotud ettevõtte pikaajalise edukusega?

Elina Rääsk on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (www.csr.ee) üks algatajatest ja eestvedajatest tegutsedes aktiivselt teema maaletoomise ja levitamisega Eestis. Ta on omandanud magistrikraadi vastutustundliku ettevõtluse alal Nottinghami Ülikoolis Inglismaal, uurides ettevõtte ühiskondliku vastutuse ja innovatsiooni seoseid. Lisaks sellele on ta läbinud ka London School of Economics & Political Science'i kursuse Briti demokraatia ja avaliku poliitika valdkonnas ning uurinud Briti valitsuse ettevõtte ühiskondliku vastutuse alast tegevust. Elina on olnud seotud mitme Euroopa Kominsjoni algatud vastutustundliku ettevõtluse alase projektiga ning on ka üks CSR-Vaderegio assotsiatsiooni asutajaliikmetest. Ta on esindanud Eestit ka Euroopa Komisjoni ettevõtluse peadirektoraadis vastutustundliku ettevõtluse edendamise töögrupis. Praktilist kogemust on Elina omandanud rahvusvahelisel tasandil olles praktikal India organisatsioonis Partners in Change, Briti Uurimisinstituudis Accountability ja Briti Telekomis.

Täna on Kristina Mänd üks nendest juhitööd tegevatest eestlastes, kelle töö on viinud teda kodust väga kaugele. Kristina tööandjaks on Maailma Kodanikuühenduste Liit CIVICUS, mille peakontor asub Lõuna-Aafrikas. Seal vastutab ta inimressursi, finantside, kontori, liikmeskonna ja maailmaassamblee eest. Varem oli ta viis aastat Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu tegevjuht. Tal on magistrikraad avaliku halduse ja kodanikuühenduste juhtimises New Yorki Ülikoolist. Eestis töötamise ajal leidis ta aega lektoritööks Eesti ülikoolides ning mittetulundusühingute turundusest raamatu "Marketing: võimalus ja vahend tulemuste saavutamiseks" kirjutamiseks. Kristina on oodatud esineja konverentsidel üle kogu maailma.

Pühendunud töötajad kui püsiva meeskonna alustalad ja tööandja eestkõnelejad

Mari-Liis Eensalu, TNS Emori sidusrühmauringute uuringusuunaj juhataja
Tänases tööjõukitsikuses on lahkuva töötaja asemele uue ja parema leidmine järjest keerulisem. Seetõttu tasub välise mainekonkurentsi kõrval üha rohkem keskenduda olemasoleva meeskonna hoidmisele ja pühendumuse kasvatamisele. Pühendunud töötaja ei lahku ja annab endast parima.
Teisalt on see, mis pühendumust loob ja mida oma töötajad organisatsioonis hindavad, ka tööandja veenvaim "müügiargument" väljapoole - need lubadused peavad vett ja neid toetavad suust-suhu liikuvad kuuldused tööandja kohta.
Tuginedes TNS Emori poolt läbi viidud üle-eestilisele töötajate pühendumuse võrdlusuuringule, keskendume järgmistele küsimustele:
- Milles on Eesti tööandjad oma töötajate silmis tavaliselt tugevamad ja milles nõrgemad?
- Kus peituvad avastamata võimalused töötajate pühendumuse kasvatamiseks?
- Milline on oma töötajate roll tööandja maine kujundamisel?

Mari-Liis Eensalu on TNS Emori sidusrühmauuringute uuringusuuna juhataja ja personaliuuringute valdkonna arendaja. Töötab TNS Emoris alates 2000. aastast. Mari-Liis omab mitmekülgset kogemust personaliuuringute läbiviimisest TNS Emori suurematele klientidele erinevates valdkondades - infrastruktuuri- ja teenindusettevõtetes ning avalikus teenistuses. Samuti koordineerib ta regulaarse "Personali pühendumuse võrdlusuuringu" ja "Tööandjate maine uuringu" läbiviimist. Varem on Mari-Liis töötanud keskastmejuhina Olympic Casinos ja Tallinna Piimatööstuses.

14:00-14:30 Paralleelsessiooni kokkuvõte

14:30-15:15 Kuidas arenevad edasi töötajatele pakutavad tasupaketid?
Tea Varrak, Rahandusministeeriumi kantsler

Tihti küsib töövõtja: "Te olete nüüd rääkinud palju kasust, mida siin töödates saan. See kõik on tore, aga palju ma siis ikkagi teenima hakkan?" Mida aeg edasi, seda mitmekülgsemaks tasupaketid lähevad: preemiad, lisatasud, esinduskulud, hüvitised jne. Kuidas tasupakette koostada ja kommunikeerida nii, et töövõtja neist õigesti aru saaks ja oleks motiveeritud? Täpsemalt räägib Tea Varrak oma kogemusele tuginedes järgmisest:
- Kuidas tasupaketid kujunevad ja millest täna koosnevad?
- Kuidas tasupakette nii kommunikeerida, et töötaja neid mõistaks ja motiveeritud oleks?
- Läbipaistvus vs läbipaistmatus - mis ja millal aitab näidata tasu tegelikust suuremana?
- Millistele tasupaketi osadele ja millal rõhku panna?
- Mida on tasupaketi kujundamise osas õppida avalikust sektorist?

Tea Varrak on lõpetanud Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna magistratuuri ja Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonna. Ta on end täiendanud erinevatel juhtimisalastel kursustel Eestis, Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. Enne kantsleriametit on ta olnud Rahandusministeeriumi abiminister, EAS-i juhatuse esimees, AS Audentes nõukogu esimees ja juhatuse esimees. Ta on AS Audentese, Fontese Koolituse AS-i ja Mainori Majanduskooli asutaja.

15:15-16:00 Kas Eesti Vabariigil on olemas oma visioon, väärtused ja strateegia?
Mart Laar

Tänane Eesti on loorberitele puhkama jäänud. Kas suudame püsima jääda? Rahvusena. Riigina. Me oleme muutunud ja muutunud on ka maailm meie ümber. Üleminekuaeg on lõppenud, meie konkrentsieelised kadumas. Eesti riigis on täna liiga palju tüürimehi ja vähe sõudjaid. Liikumiskiirus langeb. Nüüd on aeg otsida vastuseid ja teha otsuseid.

Ettekandes arutletakse järgmiste küsimuste üle:

• Mis on Eesti Vabariigi eesmärk?
• Millised on Eesti konkurentsieelised ja
• Mida saab teha meie riigi konkurentsivõime kasvatamiseks?

Neil ja paljudel aktuaalsetel teemadel räägib 90-ndate alguse noorim peaminister, Tallinna Vanalinna vaimude ekspert ning tänane Riigikogu saadik. Kas ka homne peaminister, juba kolmandat tulemist?

* Konverentsi korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi